Varro Vooglaid saates «Otse Postimehest»

FOTO: Erik Prozes

Selle asemele, et viha ja hirmude külvamise loosunglike süüdistustega oma ideoloogilisi oponente hurjutada, tasuks võtta vaevaks pidada reaalsete probleemide ja ohtude üle sisulist ühiskondlikku arutelu, kirjutab Sihtasutuse Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) juhatuse esimees Varro Vooglaid vastuseks suhtekorraldaja Vootele Päile.

Suhtekorraldaja Vootele Päi kirjutas hiljuti Postimehe veergudel, et minu osalusel tegutsev portaal Objektiiv tegelevat koos EKREga viha ja hirmude külvamisega ning nagu kujutaks me naabrit, homoseksuaali, feministi või veganit ohuna Eesti omariiklusele. Paraku tegeleb Päi sisulise arutelu asemel mitte ainult oma ideoloogiliste oponentide loosungliku hurjutamise, vaid ka valeliku hirmutamise ja sildistamise ehk just sellega, mida ta meile alusetult ette heidab.

Loomulikult ei ole me Objektiivis rahul, et Eesti ühiskonnale surutakse peale homo- ja sooideoloogiat, just nagu ka multikultuursuse ideoloogiat, mille juurutamine ähvardab meie ühiskonna aluseks olevaid kultuurilisi mustreid oluliselt ümber kujundada. Aga väide, nagu näeksime selles ohtu Eesti omariiklusele, on naeruväärselt meelevaldne.

Samas ei saa eitada, et ohud Eesti omariiklusele lähtuvad mitte ainult Venemaalt, vaid ka Euroopa Liidust, millele Eesti on erinevalt Venemaast täiesti avatud. Seda seisukohta ei maksa lihtsalt naeruvääristada, sest selle taustaks on mitte irratsionaalsed hirmud, vaid reaalsed faktid, millele tuleks avalikus arutelus osutada tõsist tähelepanu.

Esiteks on Eesti Vabariik juba suure osa oma iseseisvusest Euroopa Liidule kaotanud. Kuigi õiguse kehtestamine on üks riikliku iseseisvuse olulisemaid osi, lähtuvad väidetavalt rohkem kui pooled uutest õigusnormidest Euroopa Liidust. Nagu Euroopa Liidu õigus Eesti õiguse suhtes, nii on ka Euroopa Kohtu otsused Eesti kohtute otsuste suhtes ülimuslikud, mis näitab, et oleme lisaks seadusandlikule võimule loovutanud ka suurema osa kohtuvõimust. Sellest, et Eesti on loobunud oma rahast kui olulisest omariikluse tunnusest, ei hakka rääkimagi.

Teiseks on aga tõsiasi, et Brüsseli võimuringkondades on vägagi reaalsed ja selgelt väljendatud ambitsioonid töötada Euroopa Liidu jätkuva föderaliseerimise nimel, mille paratamatuks osaks on liidu liikmesriikide suveräänsuse edasine väljajuurimine. Näiteks Indrek Tarandi eestvedamisel ka eesti keelde tõlgitud Guy Verhofstadti ja Daniel Cohn-Benditi «Euroopa manifestis» on selgelt lahti kirjutatud euroföderalistide «ülim siht» liikuda rahvusriikide kaotamise ja tsentraliseeritud maailmavalitsuse sisseseadmise poole. Kusjuures otsesõnu «tõelisele revolutsioonile» kutsuva manifesti kohaselt tuleb Euroopa Liidul järjepidevalt tegutsedes liikmesriikidelt võim ära võtta, sest vabatahtlikult ei taha nad seda loovutada.

Mõistan, et nii Päi kui ka üldiselt Euroopa föderaliseerimise nimel tegutsevad või seda soosivad võimu- ja meediaringkonnad ei taha neil teemadel avalikku arutelu pidada ega isegi neist täiesti reaalsetest ühiskonna radikaalse ümberkorraldamise plaanidest avalikkusele selgelt rääkida. Samuti mõistan – kuigi ei kiida heaks –, kui nii käituvad võimuringkondadega ühte jalga sammuvad meediaväljaanded nagu Postimees, mis on lausa juhtkirja tasandil eurousku vandunud (vt juhtkiri «Me usume Euroopasse», 17.10.2018).

Aga häbematult valelik on teeselda, nagu neid reaalselt Eesti iseseisvust ohustavaid plaane ei eksisteerikski ning justkui oleks vastupidist väitvad ja selles ohtu nägevad rahvuslased ja konservatiivid mingid viha ja hirmude külvajad. Põhiseadus ütleb kohe esimeses paragrahvis, et Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu ning põhiseaduse paragrahvi 58 kohaselt on kõik Eesti Vabariigi kodanikud kohustatud olema ustavad põhiseaduslikule korrale ja kaitsma Eesti iseseisvust – ka euroföderalistide eest, kes tahavad täiesti varjamatult meilt meie iseseisvuse riismedki ära võtta. Just selles vaimus me päevast päeva tegutsemegi ja tegelikult peaksime kõik Eesti Vabariigi kodanikena seda tegema, alates Postimehest ja lõpetades kaitsepolitseiametiga. Sest Eestit saab reeta mitte ainult Venemaa suunal.

Lõpetuseks veel üks tähelepanek. Nimelt kirjutab Päi Vao pagulaskeskuse seina süütamise teatud «edumeelsemate kaasmaalaste» arvele, kelle all ta peab artikli konteksti arvestades silmas Objektiivi ja EKRE poolt hullutatud inimesi. Kuivõrd politsei lõpetas selles küsimuses uurimise süüdlasi tuvastamata, võiksid Päi ja tema väiteid tiražeeriv Postimees nüüd selgitada, kust pärineb ja millele toetub nende teadmine selle kohta, kes ja millistel motiividel Vao pagulaskeskuse seina süütas. Kuidas selle Eesti Teadusagentuuri poolt väidete faktipõhisuse kontrollimiseks käivitatud projekti nimi nüüd oligi? Kust sa tead?