Saade Vesti Nedeli

FOTO: Kuvatõmmis Youtube´i videost

Põhimõtteliselt võiks peaminister Jüri Ratasele ja rahandusminister Toomas Tõnistele ära anda auhinna nädala parima mõttelennu eest valitsuse pressikonverentsil – nende sõnul on elekter Eestis liiga odav*. See annab tõestust selle kohta, et valitsusliikmeid on haaranud reaalsuse vahetus mingite eluvõõraste ja väljamõeldud konstruktsioonide vastu. Meie elektri hinnad on kõrgemad, kui meist majanduslikult palju arenenuma ja kõrgema elatustasemega Soomes. Samas võime lugeda ja kuulda uudiseid Eesti Energia ja Eleringi rekordkasumitest. See omakorda tähendaks, et hinnad võiksid olla juba praegu madalamad ja seejuures saaks nimetatud ettevõtted endiselt kasumit teenida.

Sellised lollused unustatakse varem või hiljem ära ja sellele, et inimestel on kala mälu, loodavad ka antud poliitikud. Kuid ei maksa imestada, et infantiilsed avaldused selle kohta, et Eesti inimene millegi eest vähe maksab, ühtesid ärritab ja teistes hämmingut esile kutsub. Millise pilguga peaks sellist juttu näiteks kuulama kuus 400 eurot saav pensionär, 12-tunnistes vahetustes 600 euro eest pamperseid vahetav hooldekodu töötaja või juba praegu veri ninast väljas elektri eest maksev ettevõtja (eritariifi järgi maksavad Eestis vaid teatud tüüpi suurettevõtted)?

2018. aasta algusest on Eestis bensiini hind kasvanud 10,5 protsenti ja diislikütuse hind 5,5 protsenti. Bensiiniliiter maksab praegu Vilniuses umbes 1,311 eurot ja diislikütus 1,23 eurot, Tallinnas vastavalt bensiiniliiter 1,389 ja diislikütus 1,349 eurot. Kilo veiseliha maksab Leedus samas poeketis 5,99 eurot ning Eestis 9,99 eurot, 180 grammi võid Leedus 1,47 eurot ja Eestis 1,6 eurot. Kõige suuremad kodukulud kolmes Balti riigis on samuti ülekaalukalt Eestis. Muidugi võib ju öelda, et ka kõige kõrgemad palgad ja pensionid on meie regioonis Eestis, ent kui võtta taustsüsteemiks näiteks Saksamaa 2225-eurone keskmine netopalk (ilma lisatasude ja preemiateta) ning 1500-eurone miinimumpalk ja võrrelda neid eestlase 1000-eurose keskmise ja 500-eurose miinimumiga, siis ei saa öelda, et eestlane praegu ülearu hästi elaks.

Muidugi võib, nagu nõukogude ajal süüdistada teksapükse ja lääne rokkmuusikat, selle asemel, et korralikult peeglisse vaadata.

Nii ei maksa valitsusliikmetel näiteks imestada, kui nende tegevus saab madalaid hindeid ja hinnanguid. Muidugi võib nagu nõukogude ajal süüdistada teksapükse ja lääne rokkmuusikat, selle asemel, et korralikult peeglisse vaadata. Nii eelistataksegi selle viimase asemel olla ise kui Vene propagandist Kisseljov ning luua edukalt seoseid seostamatuga, rääkides näiteks, et millegi ostmine Lätist on illegaalne – nagu kirjutas minister Urve Palo – või et millegi eest maksavad eestlased liiga vähe.


*
1. toimetaja märkus (lisatud kell 19.59 7.07.2017): valitsuse kommunikatsioonibüroo teatel on tegemist valeteatega ja on pöördunud ses asjus Postimehe vastu pressinõukokku.

2. toimetaja märkus (lisatud kell 15.42 9.07.2017): Postimehe toimetus on ilmutanud täpsustuse, milles märgib, et väide on ministritele ebaõigesti omistatud.