Aabits.

FOTO: Ove Maidla

Eesti edu rahvusvahelise õpilaste õpitulemuslikkuse hindamise PISA uuringus on raske üle hinnata. Mitte üheski teises valdkonnas ei ole Eesti saavutanud maailmas sellist edu kui hariduses – noorte hariduses oleme maailma absoluutses tipus.

Saavutatud edu on karjuvas vastuolus Eesti kooli praeguse seisuga õpetajate järelkasvu osas. Üha enamates koolides napib kvalifitseeritud spetsialiste. Koolides töötab praegu hulgaliselt õpetajaid, kellel õpetajaametiks vajalik haridus puudub.

Koolijuhid on pandud olukorda, kus pensionile siirdumise või madala töötasu tõttu lahkuvale õpetajale on võimatu leida väärilist asendust. Meie õpetajaskond on üks OECD vanimaid (Eesti õpetaja keskmine vanus on 48 aastat), sh iga kuues õpetaja on vanem kui 60-aastane. Eriti suures ulatuses napib reaal- ja loodusainete õpetajaid. Ülikoolides õpetajaameti õppimisest huvitatute arv on väike, lõpetajate arv veelgi väiksem.

Näiteks Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli lõpetas viimasel kahel aastal kokku vaid kuus füüsika- ja keemiaõpetajat. Pärast õpetajakoolituse õppekava lõpetamist läheb kooli tööle keskmiselt 44 protsenti aineõpetajatest. Samas 45 protsenti alustavatest õpetajatest ei vasta õpetaja kvalifikatsiooninõuetele.

Eestis on viimaste aastate jooksul eelisarendatud nn nutikad erialad, nagu info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Nende valdkondade arendamiseks on leitud lisarahastust, sh on loodud stipendiumid nutikatel erialadel õppivatele üliõpilastele. Õpetajakoolituses on küll ligikaudu samas suuruses stipendiume, kuid see ei ole piisav. Ühel juhul terendab üliõpilasel silme ees helge tulevik ettevõttes, mis on ülikooli lõpetajale valmis maksma mitmekordset keskmist palka, teisel juhul töö, mida riik ja ühiskond tunnustab vaid sõnades.

Juhul kui me praegu ei panusta sellele, et kooli jõuaks piisaval hulgal kvalifitseeritud nutikaid õpetajaid, ei ole meil varsti vaja ka toetusmeetmeid nutikatele erialadele ülikoolides – kedagi ei ole koolis õpetamas neid õpilasi, kellest sirguksid nutikad ja ettevõtlikud noored. See seab ohtu riigi majanduse arengu, innovatsiooni ja SKT.

Allakirjutanud soovivad ülikoolide, koolide, haridus- ja teadusministeeriumi ning riigikogu kultuurikomisjoni vahel alustada süsteemset koostööd Eesti riigile nii olulise sõlmprobleemi lahendamiseks. Kutsume üles välja töötama programmi, mis tagaks Eesti kooli edu ka tulevikus. See peaks sisaldama ka õpetajate koolitamise meetmeid, mis ületaksid oma mahult ja investeeringutelt märkimisväärselt praegust taset. See peaks sisaldama nii õpingute jooksul kui tööle asudes oluliselt paremat motivatsioonipaketti neile, kes soovivad siduda oma tulevikku õpetajaametiga. See algatus peaks näitama, et Eesti riik mõistab kriisi sügavust ja tegutseb vastutustundlikult tuleviku nimel.

Harimatul Eestil ei ole tulevikku – seda enam, et oleme hariduse usku rahvas. Eesti Vabariigi põhiseadus kohustab riiki tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Selles on määrava tähtsusega kooliõpetaja roll. Täna on Eesti kool küll rahvusvaheliste uuringute põhjal kõige kõrgema mäe tipus, kuid mäe taga terendab sügav kuristik.

Tiit Land, Tallinna Ülikooli rektor

Anneli Saro, Tartu Ülikooli õppeprorektor

Ott Ojaveer, Hugo Treffneri Gümnaasiumi direktor

Ene Saar, Tallinna Reaalkooli direktor