:format(webp)/nginx/o/2017/07/11/6882237t1h1405.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/08/02/6950915t1h5d00.jpg)
... on nii!» Selle trumbiga kaitsesid hiidlased ingliskeelset tõlget 1990. aastatel, nagu oma mälestustes värvikalt kirjeldab Ameerika rahukorpuse vabatahtlik Douglas Wells, kirjutab arvamusportaali kolumnist Ülle Leis.
Tõlkes leitud Eesti: «Aga sõnaraamatus... (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna Hiiumaa kohta nappis ingliskeelset infot, tuli tal saarel elades mõte ise turistide jaoks infomaterjale kirjutada. Ta otsustas kõigepealt kõik vaatamisväärsused koos kohaliku turismispetsialistiga läbi sõita ning alustas paigast, mida Hiiumaal nimetati ja nimetatakse praegugi inglise keeles Hill of Crosses.
Esimene peatus oli Ristimäel. Kujutasin ette lilledest kirendavat laia päikeselist mäenõlva, kus helgivad muljetavaldavad valgete ristide read. /.../ ta jäi seisma väikese õlakõrguse liivakünka juures. Lähemal vaatlusel nägin, et see oli täis väikesi riste ... /.../ «Olemegi kohal,» ütles Helgi uhkelt. /.../
«Väga tore,» ütlesin ma. «Ja kus see mägi siis on?»
«Aga see ongi mägi!» ütles Helgi üllatunult.
«Nalja teete või?» vaidlesin vastu. «See pole mägi, see on ju liivaküngas!»
«Ei-ei,» ütles Helgi resoluutselt ja võttis välja oma sõnastiku. «See on mägi, mis teie keeles on hill või mountain. Vaadake ise, sõnaraamatus on nii.»
«Sõnaraamatus olgu mis tahes, see ei ole mägi! See on liivahunnik või äärmisel juhul liivaluide.» «Seda on alati kutsutud Ristimäeks nii inglise kui ka eesti keeles,» puhises Helgi. «Aga see on ju eksitav reklaam!» püüdsin Helgit veenda /.../. (Raamatust «In Search of the Elusive Peace Corps Moment: Destination: Estonia». Douglas Wells, 2001. Tsitaadi tõlkinud Ülle Leis).
Sõnaraamatuist pole vähimatki põhjust loobuda, kui me vaid teame, millist sõnaraamatut ja kuidas kasutada. Ristimäe juhtum illustreerib pigem seda, millest oli juttu ühes varasemas kirjatükis – me ei saa sundida välismaalast mõistma sõna selles tähenduses, nagu meie seda kasutame, ning me peame kontrollima, kas ja kuidas välismaalane tõlget mõistab.
Hiiumaa lugu tuli mulle kohe meelde, kui lugesin, et tarbija meelest eksitav tõlge mänguasja tootepakendil (choking hazard tõlgitud «kägistamisoht») on tarbijakaitseameti arvates õige, sest harmoneeritud standardis on nii. Ameti põhjendus muutis selle tõlkejuhtumi väga põnevaks. Ja põnevat juhtumit ei saa ometigi niisama kõrvale jätta.
Tõsistest asjadest peaks rääkima tädi Maali keeles
Keeleline suhtlus on teekond, mille kulgu mõjutab sihtpunkt, see tähendab suhtluspartner ja suhtluse põhjus. Kellele ja milleks on tootepakendil hoiatus? Tarbijale, see tähendab tavainimesele, et ta teaks võimalikest ohtudest hoiduda. Selleks, et hoiatus täidaks eesmärki, peab see olema tavainimesele arusaadav: sõnad peaksid olema talle võimalikult üheselt mõistetavad ja neid peaks kasutama selles tähenduses, milles tema kasutab neid.
Kas «kägistamisoht» annab edasi õige tähenduse? Tarbijakaitseameti arvates jah, sest sama sõna kasutatakse harmoneeritud standardis.
Pahaaimamatu tarbija ei teagi, et see, mida ta igapäevaselt nimetab tooliks, võib vahel esineda hoopis laua nime all, või et vajutamine võib vahel tähendada tõmbamist. Tarbijat ei saa siiski sundida mõistma sõnu nii, nagu neid kasutatakse dokumendis, mille olemasolust enamikul meist pole õrna aimugi ning mida saab Eesti Standardikeskuse kodulehel 24 tunni jooksul kahe euro eest sirvida ning samast 25 euro ja kolme sendi eest osta.
Vastupidi, kui harmoneeritud standardi sõnu kasutatakse täpselt samamoodi tarbijale mõeldud tekstides, siis peaks hoopis standard lähtuma tavainimese keelekasutusest.
Nüüd tõlke juurde. Sõnal «choke» on inglise keeles siinse kontekstiga seotud kaks tähendust – «lämbuma» ja «lämmatama». Vaatame eesti keele seletavast sõnaraamatust, millises tähenduses neid kasutatakse.
«Lämbuma» on «hingamistakistuse või õhupuuduse tõttu surema; hingamistakistust või õhupuudust tundma, selle all kannatama». «Lämmatama» on «lämbuma panema. a. (elusolendite kohta:) hingamist takistama; sel teel surmama». Sõna «kägistama» tähendab eesti keeles seda, et keegi pigistab kellegi kõri kinni ja mänguasju me ometigi sellises pahatahtlikkuses ei kahtlusta. Ka meditsiiniteemalistes portaalides (näiteks inimene.ee, redcross.ee, kliinikum.ee, terviseinfo.ee) räägitakse lämbumisest ja mitte kägistamisest.
Nii jõudsime ringiga tagasi alguspunkti – «choking hazard» peaks siiski olema tõlgitud «lämbumisoht». Tänane jutt kiskus tõsiseks, aga inimeste elu ja tervise hoidmine ongi tõsine asi. Ja sellest peaks rääkima tädi Maali keeles.
Ülle Leis on ühe suurema ja mitmekesisema kogemustepagasiga vabakutseline konverentsitõlk Eestis ja staažikas suulise tõlke õppejõud. Ta teeb võõrkeelse suhtluse ja tõlkimise koolitusi ning käib ka samadel teemadel erinevates organisatsioonides ja üritustel esinemas. Ta on käsiraamatu «Võõrkeelne suhtlus Euroopa Liidus» autor ja viipekeeletõlgi erialaõpiku kaasautor.