Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ülle Leis: sibularõngaste sündroom ehk Tõlge Eesti moodi

5
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kollase peedi krõpsud. | FOTO: Ülle Leis

Piirissaare onions baked in beer dough, Kiev cutlet, Praise the staff! Näiteid on palju, aga mis neid kõiki ühendab. Tõlk ja koolitaja Ülle Leis kirjutab, et need on ebaõnnestunud otsetõlked eesti keelest, mida kohtab Eestis päris sageli. Põhjusi selleks on aga mitu.

«Oh, so these are onion rings!» («Ah need on sibularõngad!») hüüatas minu inglasest kaaslane ühes Tallinna restoranis ja piidles silmanähtavalt vesise suuga minu taldrikut. «Oleks ma seda teadnud, oleksin ka neid tellinud,» lisas ta haledalt, ja pärast väikest pausi veelgi haledamalt: «Ma jumaldan sibularõngaid!»

Miks ta siis menüüd ei lugenud, tekib ehk küsimus. Aga ta luges, ja vägagi põhjalikult. Ta lihtsalt ei osanud uneski aimata väljendi Piirissaare onions baked in beer dough («õlletaignas küpsetatud Piirissaare sibulad») taga oma lemmiktoidu nime. Roog oli tõlkes kaduma läinud.

Eesti eesistumise kontekstis on põhjust taas mõelda sellele, kas Eesti on ikka tõlkes üles leitud. Järgneva poolaasta jooksul külastab Eestit rohkesti inimesi, kelle taust ja reisi sisu on sootuks erinev niinimetatud tavaturistist. Nende hulgas on arvukalt väga kõrgeid külalisi. Kõik nad kohtuvad Eestiga paljuski tõlke kaudu kodulehekülgedel, siltidel, kutsetel, menüüdes, programmides, tootepakendeil, reklaamides, subtiitrites, kontserdikavades, turismibrošüürides ja paljudes teistes tekstides.

Tõlkes üles leitud või kadunud?

Kollase peedi krõpsud. / Ülle Leis

Õnnestunud tõlkeid on järjest rohkem, kuid sageli kohtab ka vastupidiseid näiteid. Tõlkes kaduma läinu tagajärjed võivad olla mitmesugused. Need algavad ebaprofessionaalsest või naeruväärsest muljest ja viivad välja huvi kao, segaduse või pettumuseni, isegi sellise tunde tekkeni, et suhtluspartner on ebaviisakas. Ükski neist variantidest pole kasulik ei ettevõtjale, majandusele ega ka riigile.

Arusaamatu võõrkeelne tekst on kõige kurvem juhtum. Näiteks kollase peedi krõpsude pakendi rahvuslik muster ja Mulgimaa mainimine teevad eestlasel südame soojaks ning seonduvad millegi maalähedase ja ürgsega, ent välismaalasel neid assotsiatsioone ei teki.

Tema murrab hoopis pead, mis imeasi on yellow peet chips, sest sõna peet inglise keeles ei ole. Kui tundmatu sõna iseloomustaks taburetimaterjali, poleks probleem ehk nii suur, eriti juhul, kui taburet on muidu kena ja istutav. Enamik inimesi soovib aga siiski teada, mida nad endale suhu panevad. «Peet» on inglise keeles hoopis beetroot või beet.

Chicken Kiev on maailmas laialt tuntud roog. Tõlge Kiev cutlet on arvatavasti arusaadav kliendile, kelle emakeeles seda toitu sõna-sõnalt samamoodi nimetatakse («Kiievi kotlet» või котлета по-киевски), teistele on see aga mõistmatu. Cutlet, muuseas, tähendab inglise keeles karbonaadi.

Kiievi kotlet. / Ekraanitõmmis Talleggi veebilehelt

Info võib kaotsi minna ka häälduse tõttu. Tallinna Kaubamajas kuulsin kord mürisevat bassihäält kutsumas naisi inglise keeles lindžeri-osakonda. Inglise keeles hääldatakse sõna lingerie sootuks teistmoodi, seepärast on kahtlane, kas ingliskeelsed kliendid suutsid dešifreerida, et neid oodatakse pesuosakonda. On väga kiiduväärne, et välismaistele kõrvadele mõeldud audiosõnumeis kasutatakse järjest rohkem emakeelseid kõnelejaid – seda tasub kindlasti eeskujuks võtta.

Vana Tallinn. / Ülle Leis

Tõlge võib olla lausa eksitav. Kui ehedat Vana Tallinna likööri iseloomustada inglise keeles sõnaga genuine, siis tähendab see, et selles pudelis pole võltsing. Tõlke tõttu võib väliskülaline edaspidi kahtlustavalt piielda igat pudelit – ei tea, kas see on päris ... Sõna «ehe» õige inglise vaste on authentic.

Üllatavalt sageli on tõlgetes näha kirjavigu. Selline tekst pakendil võib panna tarbijat endalt küsima, kas see pole mitte märk ebakvaliteetsest tootest. Näiteks Ühendkuningriigi tarbijakaitsesaadetes korratakse sageli, et kirjaviga pakendil on üks piraat- või võltstoote tunnuseid.

Ka eeskujulikult õigekirja- ja grammatikareegleid järgiv tekst võib ometigi saada käitumishindeks kahe. Nimelt on keeleski nii-öelda viisakus või etikett, täpselt nagu käitumises ja riietuses. Juhinduma peaks olukorrast ja inimestest, kellega suheldakse, kusjuures viisakusreeglid võivad olla eri rahvastel väga erinevad.

Handsa etikett. / Ülle Leis

Kui Eestis pöördutakse teise inimese poole nimepidi, kasutatakse enamasti eesnime. Paljudes teistes kultuurides (eriti näiteks Saksa- ja Prantsusmaal) on võõrast ja/või kõrgemal positsioonil inimest eesnimega kõnetada aga ebaviisakas. Selle asemel tuleks kasutada kombinatsiooni härra/proua + perekonnanimi.

Hästi on viisakuserinevused näha siltidel. Eestis laialt levinud üleskutse «Kiida teenindajat!» mõjub üsna karmi käsuna (Pühi jalad puhtaks!) juba eesti keeles, eriti ebaviisakana aga inglise tõlkes Praise the staff!. Mida inglise keeles selle asemel kasutatakse? Sobiksid väljendid How did we do? / We would like your feedback / If you are happy with our service or the work of our staff please tell us. Lisaks on inglise keeles tavaks pöörduda inimeste poole isikuliselt ja sõnaga palun (Please wait until called), eesti keeles aga umbisikuliselt ja käskides («Kutsumata mitte siseneda»). Näidete loetelu võiks jätkata, kuid märksa olulisem on mõista tõlkeapsude põhjusi ja osata Eesti tõlkes üles leida.

«Kiida teenindajat!» ja selle ingliskeelne vaste ühes Tallinna hotellis. / Ülle Leis

Iga tõlge algab tootjatest ja teenindusettevõtetest, kes end võõrkeeles müüvad. Nende võimalused ja vajalike tööde (peale tõlke reklaam, kujundus, pakend, koduleht jm) tähtsuse järjekord võib siiski olla väga erinev. Osa neist tellib tõlke professionaalilt, ent väikeettevõtjal võib nappida selleks raha ja ta püüab omal jõul hakkama saada. Mõlemal juhul oleks kasulik teadvustada võimalikke tõlkes kaduma mineku põhjusi ja osata aidata ise kaasa parima tulemuse saavutamisele.

Miks läheb sõnum tõlkes kaduma?

Vales tähenduses kasutatud sõnad on üks levinumaid põhjusi. Me arvame teadvat või oletame, kuidas üht või teist asja teises keeles öelda, või võtame sõnaraamatust esimese vaste. Me arvame, et nii-öelda sama sõna (kotlet – cutlet) on sama tähendusega. Me kasutame ise tehtud inglise keelt (peet).

Me ei saa aga sundida välismaalast mõistma sõna selles tähenduses, nagu meie seda kasutame. Selle asemel peame valima sõna(stuse), mida teises keeles sellisel juhul kasutatakse. Uuringud on näidanud, et pealkirjal on internetis umbes üks sekund aega lugeja tähelepanu köitmiseks. Veebikasutaja kulutab 2,6 sekundit, et kogu veebilehele kiire pilk heita, ja keskendub seejärel mõnele osale sellest või läheb edasi järgmisele lehele. Järelikult vajab võõrkeelne koduleht just neid «õigeid», kiiresti pilku püüdvaid ja huvi äratavaid sõnu.

Stiilset nahkportfelli otsiv inimene ei guugelda seda sõnaga sack ega huvitu ka kauplustest, kes pakuvad sack’e. Ta ei vaja ju suurt riidest kotti, milles tassitakse kartuleid või jahu ja mida kutsutakse inglise keeles sack’iks.

Mida reklaamitakse «sacki» pähe ja mida see tegelikult tähendab. / Kollaaž

Sõnum võib kaduma minna sellest hoolimata, et kõik eesti keele sõnad on ära tõlgitud, aga vahel ka just selle tõttu, nagu artikli alguses kirjeldatud sibularõngaste näites. Mida rohkem kattub eesti- ja võõrkeelse teksti sõnade arv, järjekord ja lauseehitus, seda tõenäolisemalt on tegu halva tõlkega. Sõnum Food in Estonian way (eesti väljendi «Eesti moodi toit» tõlge) oleks märksa selgem ja ahvatlevam, kui seal oleks kirjas näiteks Estonian specialities või Delicious Estonian food.

Kolmas põhjus on teadmise needus: meil on raske ette kujutada, mis tunne on mitte teada midagi, mida meie teame. Me ei tule selle pealegi, et teised ei tea seda, mida meie. Me teame, et Piirissaare on kuulus sibulate poolest, välismaalasel aga see siseinfo puudub. Eestlasele ja välismaalasele mõeldud tekst saab seetõttu olla ainult haruharva identne. Inglise keeles annaks Piirissaare sibulate mõtte edasi näiteks väljend The best of Estonian onions.

Kuidas Eesti tõlkes üles leida?

Alustame lihtsaimast: oleks suurepärane, kui lepiksime kokku, et loobume sõnast good toodete ja teenuste müümisel. Koolis õppisime, et «hea» tõlge on good, aga päriselus ei ole asjad nii. Eesti hea on inglise keeles great, superb, exquisite, wonderful jne, või very good. Eestikeelne hea toit on delicious või mouthwatering food. Uskuge, toode muutub hoobilt paremaks – selline on sõna jõud.

Teine inglise sõna, millega Eestis sageli tooteid ja teenuseid iseloomustatakse, on pleasant. Ingliskeelses maailmas eeldab klient toodetelt ja teenustelt teatud iseenesestmõistetavat miinimumi, mida sõnades ei mainita. Kui kasutatakse selliseid «miinimumsõnu», paneb see kliendi arvama pigem vastupidist: kas tõesti kõigest «meeldiv»? Vaid kõige räpasemad Ameerika motellid reklaamivad end sõnaga clean («puhas»).

Venivillemi energiaküpsised. / Ülle Leis

Teiseks oleks vaja kontrollida, kas ja kuidas välismaalane tõlget mõistab. Eespool oli juttu, et meie jaoks selge ja arusaadav tõlge võib olla temale täiesti arusaamatu. Lihtsaim on tõlget kontrollida seda piltide (inglise keeles images) ja tekstina guugeldades ning veendudes, et sõna ja pilt ühtivad. Kui keegi oleks guugeldanud inglise sõna willy piltidena enne, kui Venivillemi energiaküpsiste etikett trükki läks, oleks ehk nimi tõlgitud muud moodi kui Stretchy Willy’s energy cookies (tõlkes «veniva noku energiaküpsised»).

Guugeldades tuleb jääda allikakriitiliseks. Kui teie valitud ingliskeelset vastet on küll kasutatud Argentinas ja Serbias, kuid mitte üheski ingliskeelses riigis, võib tekkida ingliskeelsel inimesel probleeme selle mõistmisega.

Alati tasub kontrollida sõnade tähendus ja kirjapilt üle sõnaraamatust. Seejuures tuleks kasutada selle keele ükskeelseid sõnastikke, millesse tõlge on tehtud, inglise keeles näiteks Oxfordi veebisõnastikku.

Ja viimane soovitus: võtke eeskuju välismaa ettevõtjatest (spikerdage), kes pakuvad samu tooteid ja teenuseid kui teie ning kelle emakeel on see keel, milles te vajate tõlget. Laevafirma P&O Ferries kirjeldab laevasõitu Inglismaalt Prantsusmaale sõnadega superior onboard experience. Selle kõrval tundub kahtlaselt tagasihoidlik Tallinki väljend enjoyable travel experience that exceeds customer’s expectations («mõnus merereis, mis ületab kliendi ootusi»). Kuidas ületab aga enjoyable – järjekordne miinimumsõna – kliendi ootusi?

Laevafirmade Tallink ja P&O Ferries reklaamide võrdlus. / Kollaaž

Võõrkeelsele kliendile mõeldud materjalis on väga suur roll tekstil ja selle tõlkel. Kui meie valime tooteid või teenuseid sageli oma väljakujunenud eelistuste, lemmikbrändi, sõprade soovituste, taustteadmiste vms järgi, siis muukeelsed kliendid teevad valiku pigem teksti, mitte kütkestavate fotode või klantspaberi alusel.

Meil on Eestis külalistele pakkuda oivalisi tooteid, võrreldamatuid teenuseid ja hunnituid elamusi. Hää Eesti asi väärib head tõlget, et äratada tõlkega huvi ja isu ning pakutav sel viisil võimalikult edukaks muuta. Ükski klient ei tohiks jääda tõlkes kaduma läinud info tõttu suud vesistama. Vastupidi: tõlge peaks olema nii hea, et meie riigi külaline jääb suud vesistades – kas otseses või ülekantud tähenduses – ootama (taas)kohtumist hää Eesti asjaga.

Tagasi üles