Andrus Punt

FOTO: Erakgou

Oktoobris on juba järgmised valimised. Kui kusagil näed viga, siis kandideeri. Kui hoolid, siis mine valima, kirjutab Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilasesinduse president Andrus Punt.

Sügisestel kohalike omavalitsuste volikogude valimimistel on võimalik valima minna juba 16. aastaselt. Teiste sõnadega öeldes tähendab see, et noortele on antud lisavõimalus tuleviku kujundamiseks. Tuli on roheline, et mõjutada kõike seda, mis igapäevaselt toimub nende ümber: alustades ühistranspordist ning lõpetades võimalusega igal ajal Eestist lahkuda või tagasi tulla.

Kui keegi ütleb, et teda ei huvita poliitika, siis järelikult ei huvita teda ka tema enda elu, selle kvaliteet ja võimalused, sest just kaugeks ja räpaseks ristitud poliitikas otsustatakse tegelikult kõik, ka see, et saan kirjutada ja kutsuda noori üles enda elu ise kujundama, mitte laskma teistel enda eest otsuseid langetada.

Miks minna valima?

Maailmas on tormilised ajad, mistõttu on eriti oluline, et erinevad inimesed aktiivselt võtaksid poliitikast osa. Valides, kandideerides, rahvaesindajatega suheldes, kolmanda sektori organisatsioonides aktiivselt kaasa lüües ja enda mõtteid kõvahäälselt ja konkreetselt väljendades. Märkad ohtlikku tänavaauku, siis anna sellest kohalikule omavalitsusele teada, jaga enda mõtet arvamusloos, kuidas rohkem inimesi enda tervise eest hoolt kannaks, kirjuta peaministrile, et ei toeta nullkodakondsust ja mine miitingule, kui ohus on kodumaa riigikeel või kohalik lasteaed.

Lühemalt öeldes: hooli endast ja enda tulevikust. Ära jaga enda arvamust ainult sotsiaalmeedias või saunalaval. Ole julge! Eriti julged peavad olema noored, sest poliitikud teevad igal päeval otsuseid, mis varem või hiljem, neid mõjutavad. Seda ei tohi unustada.

Valimistel osalemine on teadlik tulevikukeskkonna kujundamine ja oma seisukoha esitamise üks viis ning seetõttu ei olegi nii erinev nendest mitmetest otsustest, mida üheksandate klasside õpilased ning abituriendid peavad langetama haridustee kujundamisel. Otsustada, kas edasi õppida gümnaasiumis või kutsekoolis. Otsustada, kas õppimise ajal saada suuri toetusi või enda teenitud raha üle ise peremees olla.

Ohtlikumal juhul on ohus sõnavabadus või kohtute sõltumatus. Valimistest, valikutest ja poliitikast laiemalt on võimalik eemale hoida, aga tulemuste ja otsuste eest tuleb igal juhul vastutada.

Ei tohi muutuda apaatseks, sest kaalul on tulevik. Vähene huvi poliitika ja ühiskonnas toimuva vastu laiemalt muudab valijad lihtsamini manipuleeritavataks, ja seda olenemata vanusest, luues soodsa pinnase populisimi ja valede levikuks ühiskonnas.

Töö usalduse nimel

Mida kaugemal on kodanikud poliitikast, seda ebateadlikumalt nad valimiskastide juures otsuseid teevad. Ka valimata jätmist võib lugeda ebateadlikuks otsuseks. Tekivad inimesed, kes langetavad ühiskonda mõjutavaid otsuseid emotsiooni või kireva valimiskampaania ajel. Seevastu nõudlikud valijad, kes ühiskonnas toimuva suhtes huvi tunnevad, loovad kvaliteetset, faktidele ja väärtustele rajatud poliitikat.

Poliitika ei ole ainult valimised, aga valimistulemused mõjutavad väga suurelt järgmiste aastate võimalusi kodanikel poliitiliste otsuste juures kaasa rääkida. Liberaalsed noored, kes olid eelmise aasta 8. novembril kindlad, et võidab demokraatide presidendikandidaat Hillary Clinton ning ei läinud valima, pidid sama päeva öösel valama pisaraid, sest järgmiseks neljaks aastaks oli otsus tehtud.

Veel pikemaks ajaks määrasid keskealised ja vanemad noorte tuleviku Suurbritannias, kus napilt jäid peale need, kes toetasid pöördumatut protsessi nimega Brexit. Iga hääl loeb ja selle kodulähedane tõestus on rahvasaadik Viktoria Ladõnskaja, kes tänu ühele lisahäälele pääses riigikokku.

Kodanikud ei pea alati poliitikuid usaldama, aga usalduse puudumine ei ole põhjus valimistest eemale hoidmiseks. Heade suhete nimel tuleb kahepoolselt tööd teha ja kui mõni konkreetne poliitik või tema mõtted ei sobi, siis tuleb edasi liikuda ja ise kandideerida või mõne teise inimese poolt hääletada. Rahvaesindajate hulgas on nii neid, kes töötavad kuni ninast veri väljas kui ka neid, kes oma toimetamisi jõu kokkuhoiupõhimõttel teostavad. Nii on see igas kollektiivis.

Kodaniku ülesanne on valitud esindajate tegevusel silm peal hoida ja seda ka usaldusliku suhte puhul, sest kindlasti ei tohi poliitikuid pimesi usaldada. Valimispäeval on saab suhte olukorrale hinde anda, aga ainult hääletades. Valijate soovidest moodustuvadki poliitikute lubadused, mis tähendab, et alati on  kedagi, keda valida  – nõudlus ja pakkumine.

Kandideeri või mine valima!

Noor ei ole loll, et ta erakondade või valimisliitude mesijuttu pimesi uskuks, ja seda, kes talle kõige rohkem lubab, kohe valima tormaks. Kaotavad need erakonnad, kes enda nimekirjadesse noori kandidaate ei leia või noortele tähelepanu ei pööra. Noor soovib ikka teise noore poolt hääletada, kes teda mõistab ning tema huve esindada oskab. 16. aastaste valimisõigus aitab kaasa sellele, et nad muutuvad poliitiliselt aktiivsemaks, mõtlevad rohkem nii enda kui ka kogu maa ja rahva elu üle.

Loodan väga, et noored lähevad valima või veel parem – kandideerivad. Olen aastate jooksul käinud mitmetes koolides esinemas ja arvamus, et noorem põlvkond ühiskonnas toimuva vastu täiesti passiivne on, ei ole kunagi tõestust leidnud. Mina usun eakaaslastesse. Neil on lai silmaring, suur infoväli, sest ei tarbi ainut kohaliku meediat ning nad on emotsionaalselt intelligentsed.

Lähen valima, sest mul ei ole ükskõik. Hääletan, sest ma ei taha, et keegi teine minu eest otsutaks. Olen kursis uudistega ega heida meelt, kui olukord kiita pole. Mäletan neid, kes minu usaldust on kuritarvitanud ning ei vali neid. Hoolin enda ja oma riigi tulevikust. Nii lihtne ongi olla nõudlik valija ja anda oluline panus. Kutsume sõrpru ühiskonnas toimuva üle arutama ning aktiivsemalt kaasa lööma. Nii saame riigi parema. Valimised on oktoobris. Kui kusagil näed viga, siis kandideeri. Kui hoolid, siis mine valima!