On vaja arendada inimlikke omadusi ja tugevdada humanistlikke baasväärtusi, nagu väärikus, inimarmastus, kaastunne, vastutustunne, vägivallast hoidumine jne. Võiks rääkida isegi inimlikest baasoskustest: kriitiline mõtlemine, loomingulisus, suhtlemisoskus, koostööoskus, juhtimisvõime, keeleoskused jne. Kõigi nende arendamisega peaks aga tegelema juba alusharidusest peale.
Nagu ka üldteadmised ühiskonna toimimisest, kunstist ja kultuurist, loodusteadustest, majandusest, ajaloost. Ülikool ei eksisteeri vaakumis, vaid on haridussüsteemi kõrgeim aste. Mulle tundub, et kohati peab kõrgkool praegu liiga palju niigi nappi aega ja ressurssi kulutama eelnevates kooliastmetes sisse jäänud aukude tasandamisele. Siinkohal oleks paslik meenutada küsimust, kuhu kaob PISA edu, aga see oleks juba eraldi teema.
Kohati kurdetakse põhi- ja keskhariduse ainekavade ülekoormatuse üle, aga minu arvates on eesmärk anda varakult võimalikult lai pilt maailmast ja tutvustada väga paljusid teadmiste valdkondi ainult positiivne.
Tark inimene, mitte toode ega tootja
Ülikoolis on seejärel aega tegeleda esmalt laiapõhjaliste baasteadmiste andmisega valitud erialal, mis võimaldavad näha ja luua seoseid eri ainevaldkondade vahel, ning lõpuks süvendatuma erialaõppega. Eesti ülikoolides järjest ette võetavad reformid, mille eesmärk on esimese tasandi õpe ümber kujundada selliselt, et esmalt saaks üliõpilane teadmised valitud valdkonnast laiemalt ja seejärel võiks otsustada, mis teda täpsemalt huvitab, et jätkata suurema spetsialiseerumisega, mis võib olla nii akadeemilisema kui rakenduslikuma kallakuga, on seega sammud õiges suunas.
Nii vaadates tundub, et probleemi, nagu oleks ülikool kuidagi ajale jalgu jäänud, sest maailm muutub nii kiiresti, pole olemas. Vastupidi, just klassikaline ülikool vastabki 21. sajandi vajadustele: kasvatab intelligentset, mõtlevat, teadmiste süsteemiga varustatud inimlikku inimest.
Keegi ei tea täpselt, mis saab inimesest, ega tea inimene täpselt, mida tal üha pikeneva eluea jooksul vaja läheb. Seega polegi probleem, et massidest ei saa spetsialiste teha. Ülikooli tulem peaks olema laia silmaringiga humanistlikke baasväärtusi omaks pidav inimene, kes oskab kasutada elu pakutavaid võimalusi, mitte toode ega tootja. Seda võiks ülikool suuta massidele anda.