Täna Sirbis: sihikul teadus ja haridus

Foto: Sirp

Sirbis 16.09.2016

MARGUS MAIDLA: Reform reformi pärast

Intervjuu KBFI endise direktori Raivo Sterni ja kevadel ametisse valitud uue direktori Urmas Nageliga.

Peaaegu üheksa kuud pärast seda, kui oli lakanud tuksumast viimaste kümnendite väljapaistvaima ja karismaatilisema teadlase ja riigimehe, akadeemik Endel Lippmaa süda, sai uue direktori Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut (KBFI), mida rahva seas tunti paremini tema asutaja ja kauaaegse juhi järgi lihtsalt Lippmaa instituudina.

Olnust, olevast ja tulevast avaldavad oma mõtteid kaks ametiaega direktoriks olnud dr Raivo Stern ja uus direktor dr Urmas Nagel.

PILLE TABA: Muusika ja aju – mida me teame ja mida ei tea?

Muusika kuulub iga kultuuri juurde. Seda on sajandeid arendatud ja järgmistele põlvkondadele edasi antud. Kultuurimälusse on see talletunud väga mitmesuguste vormidena: algul suulise ja hiljem kirjaliku pärandina, nüüdseks ka elektrooniliste helidena. Võib väidelda, kas kõige püsivam muusika vorm on põlvest põlve kantud suuline helikaja või ajas kiiresti muutuvatel elektroonilistel andmekandjatel talletatu. Muusikal on olnud oma osa elutähtsates rituaalides, traditsioonilistes toimingutes, pöördelistes elusündmustes, religioonis, aga ka argielu taustas, olles nii inimeste igapäevaste sündmuste saatja ja vahel ka võimas mõjutaja.

JANEK KRAAVI: Post-sõnastik XXXIII. Kanalisurf

LIINA LUKAS: Mis on peidus hariduse ajaloos? Haridus on seotud võimuga ja kuskil ei tule see esile nii selgelt kui Baltikumis.

Mis valu on Kallasel presidendiks saada? Mart Soidro intervjuu raamatu «VEB-fond. Kadunud raha» autori Toomas Kümmeliga. TOOMAS KÜMMEL: «Inimesi ei ühenda miski rohkem, kui ühiselt sooritatud valgustkartvad teod.»

Paljassaare tagasitoomine Tallinna kaardile. Merle Karro-Kalbergi intervjuu TABi kuraatori CLAUDIA PASQUEROGA. Järgmisel Tallinna arhitektuuribiennaalil uuritakse Tallinna ainevahetust ja tahetakse luua uut tüüpi biotehnoloogilise linna mudel.

Restorani ja seenele. Koos Puškiniga. Maris Johannes intervjueerib Eestisse „Kuldsele maskile“ tulevat  Konstantin Raikinit. KONSTANTIN RAIKIN: «Kunstialgega teater ei sure välja, vaid saab uue tähenduse ja keskendub valitud publikule, muutub elitaarsemaks.»

Mis kunstist saab? Reet Varblase intervjuu Gwangju biennaalile kutsutud kunstniku Flo Kasearuga. FLO KASEARU: «Lõunakorealastelt võiks biennaaliusku õppida ning mõelda, et ka meil võiksid olulisi sündmusi meenutada biennaalid, mitte pronkskujud.»

Kureerimine on konteksti tajumine. Intervjuu kuraatoriprojekti «Linna mõjutajad» kuraatori Jussi Koitelaga. JUSSI KOITELA: «Kuraator peab kureerimisprotsessi igas faasis seisma oma arusaamade eest ja astuma vastu kõigele, mis seda takistab.»

FRIEDRICH KUHLMANN: Linna põllumajandus on nagu nelinurkne tuba 

Toidu ja linnamaastiku suhte üle arutlemine avardab arusaama kultuurmaastikust, kasvatab sotsiaalset kokkukuuluvustunnet.

ANNE PROMMIK: Kolmas sektor – kas Eesti ooperi päästerõngas?

«Annap kannal ruttu siia, Venemuine!» kamandab Eurorpheus. «Oh yes, yes!» vastab kõnealune vaguralt ja püüab rafineeritumalt leelotada. Peenikesel maestrol on ikkagi maarahva laulujumala hääle seadmisega koledasti tüli. Otsekui võluväel kipub vanakese keelele koolitatud ma-me-mi-mo-mu asemel ikka uljas rahvaviis. Stseen Raimo Kangro satiirilisest lavateosest «Uku ja Ecu» iseloomustab hästi ka ooperi staatust Eestis rohkem kui sajandi jooksul.

ANETE KRUUSMÄGI: Koomiksi-Pärt ja Muhu Inglid. Muljeid Brüsseli koomiksifestivalilt

Septembri alguses Euroopa südames Brüsselis aset leidnud koomiksifestival üllatab oma mastaapsusega. Lõputuina näivad valged telgid on täis raamatuid, koomiksikunstnikke, näitusi, vestlusringe, edasi-tagasi rüselevaid lapsi, hallipäiseid mehi ja siniste juustega tüdrukuid, koomiksiraamatud näpus.

VALVE-LIIVI KINGISEPP: Kuidas tuli õ-täht eesti kirjakeelde?

O. W. Masing oli pärit idamurde alalt, kus õ-häälikut on sõnades rohkem kui mujal Eesti murretes.

Eestikeelset kirjasõna loome me ladina alfabeedi abil. Eesti tähestikus on lisaks ainulaadne õmärk, milles avaldub omamoodi meie eripära teiste lääne kultuuriruumi rahvaste seas. Miks ja kuidas õ meie tähestikku tekkis?

Arvustamisel

Michael D’Antonio «Tõde Trumpist»

Mängufilm «Ameerika suvi»

Tarmo Tedre «Andruse elu ja õnn» ja Marina Stepnova «Itaalia õppetunnid»

Tanel Randeri näitus «Kolmas tee» Tallinna Linnagaleriis

Mängufilmid «Toni Erdmann» ja «Florence Foster Jenkins»

Andrea Wulfi «The Invention of Nature. The Adventures of Alexander von Humboldt, the Lost Hero of Science»

Tallinna Linnateatri «Köster»

Nargeni festivali Pärdi päevad Tallinnas, Tartus, Paides ja Rakveres