«Edu ei saa üksinda saavutada. On vaja ustavat ja pühendunud meeskonda. Nõukogude juhtimiskultuuri juurdus sügavalt põhimõte, et kedagi ei tohi usaldada peale iseenda, kõiki peab lakkamatult kontrollima. Tegin veendunult algusest peale vastupidi. Leidsin, et kõikide jälgimine ja kontrollimine on palju töömahukam, kui usaldada ja riski peale välja minna. Olen alati oma meeskonda täielikult usaldanud, ja pole pidanud pettuma. Vaid üks inimene on mind reetnud, kuid teised on ustavaks jäänud.
Minult küsitakse sageli, miks ma loobusin 2014. aasta kevadel pakutud peaministri ametist. Lihtne vastus – ma olin siin võõras!
Ma ütlesin – kõige suurem oht Eesti julgeolekule on eesti päritolu eestlaste ja vene päritoluga eestlaste vastandumine, konflikt. Seda peab iga hinna eest vältima, sest vastuolu võib anda ajendi vägivaldseks sekkumiseks Eesti siseasjadesse. Ning peamine – meie liitlased ei tarvitse meid mõista. Euroopa on väga tundlik vähemustega ümberkäimise suhtes ja asub konfliktis pigem vähemuste poolele.
Mulle öeldi – kui sellist juttu räägime, kaotame eestlaste hääled, aga ei võida ühtki venelaste häält. Meil on vaja pigem eestlastele selgeks teha, et meie kaitseme neid venelaste eest.
Ma ütlesin – kogu Euroopa libiseb ettevõtlusest eemale. Me peame välja tulema tõeliste ettevõtluse innustamise abinõudega. Ainult nii kiirendame oma majanduskasvu ning loome eelduse Soome ja Rootsiga jõukuse vahe vähendamiseks.
Mulle öeldi – ettevõtjaid on vähe. Nad toetavad meid niikuinii. Me peame inimestele raha lubama, siis hääletavad nad meie poolt.
