Olev Remsu

FOTO: Ergo Kuld

Kas religioon on loonud pühaduse? Kolumnist Olev Remsu usub, et meie sisemine pühadustunne on loonud religioonid ja jumalad, ka jumalata religioonid, ka ilmalik-ateistlikud kultused.

Tellijale Tellijale

Ateistlikule ajastule (XIX–XX sajand) järgneb religioosne epohh.

Vene õigeusukirik kuulutas Venemaa kõige iseloomulikumaks omaduseks pühaduse. Arvan, et selle aktiga on alustatud rahvale ja poliitikuile ammuoodatud ja meelepärane protsess, varsti ehk võtab riigiduuma Moskvas vastu umbes samasisulise otsuse ning kõige püham mees kinnitab selle. Nagu on Iraani Islamivabariik, nii tuleb vahest Venemaa pühaföderatsioon, õigeusklik kalifaat, teokraatlik riik.

Nii islami kui Vladimir Putini aktiivsus on sündinud ühel ja samal põhjusel – lääne tsivilisatsiooni (iseeneslikust?) pealetungist. Maid vallutab nende jaoks selle kõige vastuvõetamatum osa – anglosakslus. Inglise keelest kujuneb maailma juhtiv keel ning dollarist ei saa ega saa jagu. Phui! Sülitama paneb. Paljude moslemite jaoks on Ameerika ja Euroopagi naised (vabandust!) litsid ning nad ei taha, et seesugused käitumismudelid jõuaksid nende koju.

Mõtleme vaid ühele, tegelikult pisinäitele, mis praegu meid kõiki põletab, nimelt Oscarite ja Kuldgloobuste jagamisele. Meile on see oma ja väga meeldiv asi, moslemitele ja Venemaa konservatiivsemale osale kultuuriimperialism.

Siiski on minu meelest praegu Venemaal maad võtva pühadustundel teine maik juures kui võrrelda seda moslemitega. Oletan, et islamimeeste pühadustunne on sisemine ja aus, Putinil on see funktsionaalne, pragmaatiline, omaks võetud mõistuslikul teel, ilmselt südametunnistuse kalgistumise abil.