Rein Veidemann.

FOTO: Pm

Ilus kevadilm meelitas nädalavahetusel välja sõitma. Võtsime perega sihtkohaks Haapsalu – Tallinnale lähima kuurordi. Veendusime, et linna kodulehel toodud tutvustus puhtast ja inspireerivast väikelinnast peab paika.




Peatänava mitmed käsitööpoekesed annavad märku ühest linna sissetulekuallikast, turismist. Kuigi kirjade järgi pidi Lossi platsi poekene suletud olema, käis sees vilgas kauplemine. Perenaine oli selleks eraldi kohale tulnud, et teenindada bussitäit rahvast. Kust siis mujalt kui ikka Soomest.



Liigutava kogemuse osaliseks saime sealsamas ühes peatänava restoranis. Olime peaaegu et ainsad lõunatajad. Külastajate vähesuse tõttu pole söögi-joogikoht iga päev lahtigi.



Märkasime, et meid teenindades kattis ainus ettekandja samal ajal ka üht kõrvallauda suuremale seltskonnale. Küsisime, kas tulemas on juubel või peied. «Ei,» vastas ettekandja kergendusohkega, «esimene soomlaste rühm on päral.» See oli öeldud nii, nagu tervitanuks ta rändlindude kojujõudmist – ränk talv on seljataga, elul paistab jälle olevat jumet.




Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Tallinnast rääkimata – kõigi nende linnade spaade, puhkekodude ja hotellide põhiseltskond tuleb Põhjast. Vahepeal keriti hinnad kõrgeks, teenindus hakkas lonkama – soomlased hakkasid Eestit vahele jätma. Nüüd, kus väike lama ja rahutuks muutunud lõunamaa rannad varjutavad kaugemaid reise, avaneb Eestil taas võimalus oma hõimuvellede ihu harides ja lõõgastust pakkudes oma majandust kosutada.



Uuritagu mis tahes investeerimistabeleid, läbi aastate kuuluvad kõrgemad tulbad neis soomlastele. 1990ndatel räägiti enesestmõistetavalt Eestist kui Soome lõunapoolseimast koduturust. Eesti kogukond Soomes ulatub juba mitmekümne tuhandeni.



Kui koos kevade saabumisega laevad taas tihedamalt üle lahe sõeluma hakkavad, tajud eriti selgelt kahe pealinna kaksiklust. Soome majandus aitas tuhanded eesti pered järjele 1980ndate lõpus. Soome ettevõtjad tõid 1990ndatel siia massiliselt allhankeid ja «liigutasid» Eestisse tütarettevõtteid.



Olen kindel, et seegi kord päästavad soome ettevõtjad ja tööandjad Eesti kõikuma löönud majanduse. Sellest kõigest veelgi olulisem oleks aga, kui Eestis suudaks kanda kinnitada Põhjala kaalutlev mentaliteet – leevendamaks tühikargamisi, ärplemisi, ratsa rikkaks tormamist ja orjameelsust, mis ikka veel kummitab meie tegemisi nii pahemalt kui paremalt.