/nginx/o/2012/09/28/1345164t1h28cd.jpg)
Haridustegelane Ene Grauberg meenutab Õpetajate Lehes, et IB-õppekavaga gümnaasiumid, mida praegu propageeritakse, olid 1990ndatel aastatel Tallinnas ja Tartus kord juba olemas ja töötasid edukalt, kuid siis leidis haridusministeerium, et mingit teisititegemist ei tohi olla ja nendeski koolides tuleb õpetada Eesti õppekava järgi.
Roel Pedanik tegi 14. septembri Õpetajate Lehes ettepaneku viia Eesti gümnaasiumi õppekavad kooskõlla rahvusvahelise bakalaureuseõppe standarditega. IB-õppekavaga üldhariduskool on kindlasti parem lahendus kui praegused keelekallakuga koolide ingliskeelsed IB-rühmad, mis on mõeldud eelkõige rahvusvahelistes firmades töötavate inimeste ja diplomaatide lastele.
Tallinna bakalaureuse erakool
IB-õppekavaga gümnaasiumid on Eestis üks kord juba olemas olnud. 20 aastat tagasi alustas oma tegevust Tallinna bakalaureuse erakool (TBE) ja samasugune kool oli ka Tartus. TBE alustas tollases Sakala keskuses ja jätkas hiljem tühjaks jäänud vene lasteaias Siili tänavas. Kooli IB-õppekava oli kinnitanud tollase kooliameti juht Georg Aher ja sellega sai kool loa töötada aastatel 1991–1998. Tartus toetas baklaureusekooli ideed abilinnapea Jüri Sasi.
Bakalaureusekoolis õpetasid kõrgkoolide õppejõud, kuid Tallinnas olid kaasatud ka inglise kolledži ja Tartus Miina Härma kooli inglise keele õpetaja jt. Õpetajad olid hästi ette valmistatud, sest neil oli võimalus läbida koolitus ühes Taani IB-koolis. Korduvalt külastas Eesti bakalaureusekoole IB-koolide rahvusvahelise keskuse peadirektor Šveitsis Monika Flodman. Tänu temale saime osta soodsatel tingimustel välja kogu IB-õppekava, metoodilised juhendid õppejõududele jms. See oli tõeline innovatsioon gümnaasiumihariduses.
Võitlus bürokraatiaga
IB-õppekava oli noorte hulgas ääretult populaarne ja kõik läks hästi, kuni 1998. aastal muutus Eesti hariduses igasugune teisitimõtlemine tabuks ja ministeerium hakkas bakalaureusekoolidel kraane kinni keerama, jõudes lõpuks nõudmiseni, et nendeski tuleb õpetada täpselt Eesti riikliku õppekava järgi. See oli täielik absurd ja bakalaureusekoolidel ei jätkunud enam jõudu ega võimalusi bürokraatiaga võidelda. Tavalise gümnaasiumina jätkata ei tahetud, sest kool oli ju loodud hoopis teiste eesmärkidega, seetõttu võeti 2001. aastal vastu otsus sulgeda TBE hiljemalt 2003. aastal.
Ääretult kahju, et kõik nii lõppes. Suurem osa TBE vilistlastest tegi oma hilisemas elus hiilgavat karjääri. Nad kirjutavad mulle tänaseni maailma igast nurgast ja on ühinenud loosungi «Bakad keskpõrandale kokku!» alla.
Olen Eesti praeguste uute õppekavadega üsna hästi tuttav. Sellist ülepingutatust on küllalt raske välja mõelda. Seevastu IB-programmi järgi on õpilastel võimalik valida vaid neli peaainet, mida nad õpivad kahe aasta jooksul tõesti väga põhjalikult. Lisaks kaks valikainet, mille võib omandada ka mitterahuldaval tasemel, kusjuures see ei sega kooli väga hästi lõpetamast.
Theory of knowledge
Kogu point on aga õppeaines, mille nimetus on theory of knowledge. See ei ole mingi epistemoloogiakursus traditsioonilises mõttes. Kursuse eesmärk on sidustada omavahel eri õppeainete põhiküsimusi. Oluline on seejuures, et seda ainet peavad olema võimelised õpetama kõik IB-kooli õpetajad. Õigemini ongi eesmärgiks seatud, et igal õppeaastal õpetaks seda kursust uus õpetaja. See sunnib kõiki õpetajaid süvenema ka teiste kursuste teemadesse ja aineõpetamise loogikasse.
Miks tõelised reformid Eestis ei teostu? Seda küsimust analüüsib Michael Fullan põhjalikult oma raamatus «Uudne arusaam haridusmuutustest» (Tartu 2006).