Oma kabinetis: Jaan Männik Eesti Panga nõukogu esimehe tööruumis tsaariaegse kamina taustal.

FOTO: Peeter Langovits

Eesti Panga nõukogu esimees Jaan Männik räägib Postimehe arvamusportaalile, et enne teisi tuleks tõsta õpetajate, arstide ja õdede palku ning raha selleks tuleks otsida kohmaka riigiaparaadi õhendamisest.

Riigieelarvet tehes tekivad ikka küsimused, kas ja kelle palku tõsta. Kes on teie arvates Eestis need, kes saavad kõige ebaõiglasemalt vähe palka, eriti mõeldes avalikule sektorile?

Ma olen varem öelnud ja ütlen ka täna, et minu meelest tuleks tõsta õpetajate palku. Ma ei ütle seda seepärast, et see on populism, vaid seepärast, et mis tööd inimene läheb tegema, oleneb natukene sellest, millist palka ta saama hakkab. Õpetajad on teinud Eestis seda tööd paljus idealismist, kuid tulevikus ei saa sellele lootma jääda.

Kui haridus on meie ühiskonnas prioriteet, siis on väga tähtis, et saame sinna väga häid inimesi. Et sinna häid inimesi saada, siis üks osa sellest on palk.

Teiseks seisame me küllalt kriitilise olukorra ees, kus arstid ja medõed lähevad mujale tööd tegema, ja kus palk on arvatavasti üks väga tähtis põhjus, miks mujale minna. Me peame olema ettevaatlikud, et me tervishoiusüsteem selle väljavoolu jätkudes kokku ei variseks. Nende palkade küsimus on minu meelest väga oluline.

Võib ju loomulikult küsida, et kust me selle raha võtame. Ma olen öelnud läbi aastate seda, et Eesti Pangas on väga palju kompetentseid inimesi, aga see struktuur on Eesti riigile liiga kallis. Mida ma selle näitega tahan öelda, on see, et me peame tegelema palju jõulisemalt igasuguste riigiasutuste efektiivsusega. Kas kõike seda tööd, mida seal täna tehakse, on vaja teha? Kui me teatud asjadest loobume, siis kas on midagi väga hullusti?

Kui mõelda palgatõusule, siis seal on küsimus lisaks ka selles, kuidas sama valdkonna sees raha jagada – kas rohkem vaesematele, tublimatele, vastutavamatele, lahkuda ähvardajatele või streikijatele. Mis peaks siinkohal kaalukeel olema?

Prioriteet peaks olema seal, kust on vool välismaale suur ja mis eeldavad spetsiifilist väljaõpet, nagu arstid ja medõed. Näiteks mina ei saaks minna välismaale sellist tööd otsima nagu nemad, on ju nii.

Nii et enim tuleks panustada lahkujatele ja sektori sees vaadata, kes on potentsiaalsed äraminejad? Näiteks arstide puhul on ära minemas pigem noored.

Jah, täpselt.

Kui vaadata Eesti majandust tervikuna, siis kuidas tagada, et kui hakkab taas tekkima palgatõususpiraal, ei sööks see ära investeeringuraha või pärsiks mõnel muul moel ühiskonna arengut?

See on keeruline. Erasektor ja eriti eksporttööstus peaksid vedama palgatõusu. Meie tootlus peab ju sellega kaasas käima. Ma toetan neid, kes on muret tundnud, et ei ole hea, kui riigisektoris makstakse kõrgemaid palku kui erasektoris. Me peame alati tagama, et meil on head tööjõudu ekspordisektoris ja erasektoris. See ju maksab ka riigisektori palgad.

See on väga keeruline ja kompleksne küsimus ja ma leian, et loomulikult on meil vaja tõsta palku ka riigisektoris, aga nagu ma varem ütlesin, meil on igasuguseid administratiivseid asutusi, kus makstakse väga kõrgeid palku ja kus voolavus on väga kiire – aga sellega ei ole me siiani eriti tegelenud.

Ehk siis - palgatõus ei ole halb, kui sellega kaasneb üleüldse palkadeks mineva raha vähenemine ehk efektiivsuse tõus?

Efektiivsust saab tõsta riigisektoris mitut moodi. Üks asi on küsida, kas meil on kõiki neid tegevusi vaja, millega me täna tegeleme, ja kõiki neid inimesi vaja. Teine küsimus on väga suure voolavuse pidurdamine õpetajate puhul ja meditsiinis.

Küsimus on, et kui me vaatame, kui palju inimesi erasektoris töötab ja kui palju riigisektoris, siis vahest on see tasakaalust välja läinud. Meil on ju kõiki neid inimesi, kellest siin juttu oli, vaja – politseid, medõdesid, päästjaid –, aga meil on väga palju riigiasutusi, kus makstakse kõrgeid palku ja kus on need isegi kõrgemad kui erasektoris. Ma olen endalt küsinud, et kas on kõike vaja teha, mida seal täna tehakse.

Kokkvõttes – riik pöörab liiga vähe tähelepanu sellele, kuidas jätkata riigi palgal olijate arvu vähendamist?

Täpselt, näiteks haldusreform. Väga palju on öeldud, et Eesti haldus ei ole efektiivne, aga ma küsin, mida me oleme teinud selle heaks? Kui me leiame, et praegune halduskorraldus ei ole efektiivne, et siin on võimaik raha kokku hoida, siis miks me ei tegele sellega?