Haridusministeerium infoleht: ideaalne kool ja võrk

Foto: Elmo Riig / Sakala

Postimehe arvamusportaal avaldab muutmata kujul tänaseks kõikidesse koolidesse jõudnud  infolehehe, mis selgitab detailselt haridusministeeriumi kavandatava hariduskorralduse kaasajastamise eesmärke, põhimõtteid ja tegevusi.

Hariduskorralduse kaasajastamise eesmärk on haridusideaalidele vastav kool ja koolivõrk

Riigi ja koolipidajate eesmärk on kõrvaldada õpetaja sisulist tööd takistavad probleemid, nagu liigne bürokraatia, ajapuudus, töökoormuse määramisel ning tasustamisel ainult klassi ees seistud aja arvestamine jne. Soovime anda koolidele praegusest suurema vastutuse enda arendamise eest ning seetõttu ka vabamad käed koolielu ja kogukonda puudutavate otsuste tegemisel. Vastutuse suurendamist tasakaalustab omavalitsuste ja riigi järelevalve ning toe suurenemine – tähelepanu keskmes on kooli juhtimine ja arendamine.

Õpetajate tööd ja tasustamist puudutavad ettepanekud arutati läbi aasta algusest koos käinud õpetajaameti töörühmaga, kuhu kuuluvad teiste hulgas Eesti Õpetajate Liit, Eesti Haridustöötajate Liit, Koolijuhtide Ühendus, Noored Kooli jpt.

PS! Allpool kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed on alles välja töötamisel. Augusti lõpus kohtub õpetajaameti töörühm, kuid mõni asi on juba praegu kindel – palk tõuseb, õppekirjanduse osas tuleb suurem kindlus, bürokraatia väheneb, väärtustatakse kodulähedasi põhikoole.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Eesmärgid

• Õpetajale makstakse väärilist töötasu ja vähendatakse tema koormust.
• Koolidel on senisest suurem otsustusvabadus, mis lähtub kooli ja kogukonna eesmärkidest ning  vajadustest. Varasemast vähem on ülalt tulnud ettekirjutusi, mida täidetakse vaid linnukese pärast. 
• Põhikool on kodulähedane ja tugev. 
• Gümnaasiumiharidus on konkurentsivõimeline ja mitmekesine.

-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
-----------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Õpetajale makstakse väärilist töötasu ja vähendatakse tema koormust

Riigi tugi kasvab

• Riik vastutab õppekavadele vastava õppekirjanduse olemasolu eest. 
• Õppekirjanduse väljaandja peab tagama riiklikule õppekavale vastava õppekirjanduse kättesaadavuse digitaalses vormis haridus- ja teadusministeeriumi peetavas portaalis. 
• Õpetajatele pakutakse riiklikke täienduskoolitusprogramme, mille vajadus tuli eriti teravalt esile seoses uute õppekavadega. 

Palka tõstetakse 

• Õpetajaid tasustatakse üldtööaja alusel. Praegu makstakse õpetajale palka nn tunniandmise koormuse alusel. Tulevikus on õpetaja kõik ülesanded kirjas töölepingus ja mahuvad nädalas 35 tunni sisse. Nii on juriidiliselt ja praktiliselt keerulisem asetada õpetaja õlule tasustamata lisaülesandeid. 
• Õpetaja keskmine ametipalk on sõltuvalt kvalifikatsioonist ja töö tulemuslikkusest vähemalt 20% kõrgem õpetaja palga alammäärast (õpetaja keskmine palk on 2013. aastast vähemalt 840 ja õpetaja palga alammäär vähemalt 700 eurot kuus). 
• Üleminekul kutsesüsteemile tagatakse kõikidele ametijärkudele seniste palgamäärade säilimine või tõus. Uued kutsepõhimõtted rakenduvad alles 2014. a ning õpetajatel on terve aasta aega sel teemal kaasa rääkida. 
• Praegune ametijärkude ja atesteerimise süsteem asendatakse järk-järgult kutsete süsteemiga. 

Vähendatakse bürokraatiat ja koormust

• Seni õpetajatele kohustuslik iga-aastane arenguvestlus kõigi õpilastega muudetakse vajaduspõhiseks. Arenguvestluse korraldamise tingimused ja korra kehtestab koolijuht ning esitab selle hinnangu andmiseks kooli õppenõukogule ja hoolekogule. 
• Õppekavast tulenevat koormust vähendatakse, eristades näiteks kõige olulisemad õpitulemused. Õpetajate ja õpilaste koormust suurendavad praegu ülepaisutatud õppekavade ainekavad, ülekoormatus sageli võimendub õppekirjanduses. 

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Koolipidajatele ja koolidele antakse kohalikest vajadustest lähtuv varasemast suurem otsustusvabadus 

• Sisehindamise korra kehtestab koolijuht koos koolipidajaga. 
• Arenguvestluste läbiviimise kord lepitakse kokku koolis. Praegu on see jäigalt seaduses kirjas. 
• Hoolekogu nõusolekul ja koolijuhi ettepanekul saab koolipidaja moodustada seadusandlikust normist suuremaid või väiksemaid klasse. 
• Formaalsete nõuete kõrval tähtsustatakse koolijuhi sisulisi juhtimis- ja pedagoogilisi oskusi. 
• Koolijuht kinnitab õpetajate palgakorralduse. 
        * Palgatõusu korraldus lepitakse kokku kooli tasandil ning see peab olema läbipaistev ja avalik. Motivatsioonisüsteemid on õpetajatele arusaadavad ning õpetajad saavad nende väljatöötamisel kaasa rääkida. 

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Põhikool on kodulähedane ja tugev

• Riigi haridustoetusega eraldatav õpetajate töötasuraha on sihtotstarbeline. See tähendab, et riigi antud raha tuleb kasutada ainult õpetajate palkadeks (praegu KOV-idel seda kohustust pole). 
  Kodulähedane ja kvaliteetne põhiharidus on õppimisharjumuse tekkimiseks põhjapaneva tähtsusega. 
• Gümnaasiumiastet ei tohi pidada põhihariduse raha arvelt. 
• Põhi- ja gümnaasiumiharidus on erinevad haridusastmed, mille eesmärgid, funktsionaalsus ja rahastamine on õiguslikult eraldatud. 

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Gümnaasiumiharidus on konkurentsivõimeline

• Gümnaasiumid peavad kõiki õpilasi võtma vastu samadel alustel. 
• Keskhariduse kvaliteedi (nii gümnaasiumi- kui ka kutsehariduse) tagab riik. 
• Väikse maakonnakeskuse gümnaasiumis peab olema sama palju valikuvõimalusi kui suurlinna gümnaasiumis.
• Gümnaasium annab noortele võimaluse saada nende huvidele ja tugevustele sobivat mitmekesist haridust.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

KÜSIMUSED

***
Kas üldtööaega hõlmavate töölepingutega direktori voli suureneb?

Ei, pigem isegi väheneb. Õpetaja töökoormust on mõõdetud sageli ainult klassi ees seistud tundidega ning kõik muu on olnud „kõrvaline“ tegevus. Õpetaja tööülesanded peavad olema määratletud töölepingus ning mahtuma nädalas 35 tunni sisse. Õpetaja on loov professionaal ning koolijuht võib leppida iga õpetajaga kokku erinevad ülesanded ja koormused, arvestades õpilaste vajadusi, õpetaja kompetentsust ja üldtööaja mahtu nädalas.

Eelnev muudab tasustamata lisaülesannete õpetaja õlule asetamise juriidiliselt ja praktiliselt keerulisemaks. Paljud õpetajad tunnistavad, et praegune tasustamissüsteem ei innusta neid näiteks kooli arendustöös osalema või noori kolleege nõustama. Tööajas seda ei arvestata ning palka saadakse sama palju kui õpetajad, kes end sellise lisategevusega ei vaeva.

Laiemas plaanis suureneb kooli eripäraseks kujundamisel oluliselt koolijuhi vastutus ning kohustus kaasata sellesse kolleege ja lapsevanemaid.

***
Kas määratakse ka auditoorse koormuse maksimum ja miinimum?

Praktika näitas, et kui varem oli seaduses kirjas, et täiskoormusega töötab õpetaja, kes annab nädalas 18–24 auditoorset tundi, rakendasidki koolid sageli maksimumi optimumina. Tark koolijuht ei lase õpetajatel üle töötada ja hoolimatum koolijuht võib ülempiiri mõista normatiivina.

***
Kui suur on palk ja kuidas seda määratakse?

Õpetaja keskmine palk on tulevikus vähemalt 840 eurot – see moodustub õpetaja palga alammäärast, mis on vähemalt 700 eurot, ja 20% koolile antud motivatsioonikomponendist. Loodame, et see saab olema suurem, ning see sõltub eelkõige sellest, kas lisavahendid tulevad ning kas haridusvahendeid saab ümber tõsta.

***
Kas kellegi palk langeb?

Ei. Üleminekul kutsesüsteemile tagatakse kõikidele ametijärkudele seniste palgamäärade säilimine või tõus. (Vt infot kutsesüsteemi kohta 22. juuni Õpetajate Leht lk 12, „Vananenud ja mittetöötava kutsestandardi peab asendama uuega“; www.opleht.ee/?archive_mode=article&articleid=7675.)

***
Kuidas määratakse nimetatud 20% palgast?

Nn motivatsiooni- või tulemusraha ei jaotata direktori suva järgi. Põhimõtted peavad olema koolis selge sõnaga väljendatud ja kollektiivselt paika pandud. Palgakorra väljatöötamisest võtavad lisaks juhtkonnale osa ka õpetajad, hoolekogu ja kohalik omavalitsus. Palgajuhend peab olema enamat praegustest bürokraatlikest reeglitest ja formaalsete linnukeste tegemisest. Näiteks võib tulemustasu maksta õpetajatele, kes on silmapaistvalt hästi õpilasi olümpiaadideks ette valmistanud, mingit ainevaldkonda arendanud või õppematerjali välja töötanud.
Näide
Ühes koolis võib leppida kokku, et kutseastmel tõus tähendab näiteks 10% palgatõusu. Teises koolis lepitakse kokku, et kutseastmel tõusmine annab 7% palgatõusu, kuid abimaterjali koostava õpetaja palk on 10% kõrgem. Sellised kokkulepped põhinevad objektiivsetel ja läbipaistvatel alustel.

Iga kool on omanäoline ja peab ise määrama komponendid, mida tulemuslikkuse arvestamise juures hindab. Töötasustamise põhimõtete muutmine on suunatud laiemalt organisatsioonikultuuri muutmisele. See eeldab oskuslikku juhtimist ja tänapäeva koolides paljuski puuduvat tunnustamise ja edutamise süsteemi.

Koolijuht on juht. Kui tark juht tahab, et tema kollektiiv hästi toimiks, kaasab ta õpetajad palgakorralduse ja tunnustamissüsteemi väljatöötamisse. Kui õpetajad koolijuhti ei usalda, siis jõuab info kooli hoolekoguni ja lõpuks koolipidajani. See selekteerib välja nõrgad koolijuhid, kes pole vastutuseks valmis või ei suuda õpetajatega koostööd teha.

***
Kas järelevalve koolijuhtide üle suureneb?

Jah, lähiaastatel jälgivad koolipidaja ja ministeeriumi välishindajad koolijuhtide tegevust varasemast tunduvalt enam. Koolipidaja järelevalve ja kooli sisehindamise kaudu tuleb välja, kas õpetajad, õpilased ja lapsevanemad on kooli arengu, heaolu ning juhtimisega rahul.

Ministeerium on leppinud oma partneritega – õpetajate, koolijuhtide ühendustega jt – kokku, et vajadusel töötatakse õpetajatele ja kooljuhtidele välja soovituslikke ja toetavaid juhendmaterjale.