Margit Timakov

FOTO: sites.google.com/site/teakarine10/

Osa noori on 11-aastaseks kooliteeks valmis, teised mitte – sama lugu on 6-aastaselt kooliminemisega. Seega on lahendus paindlikkus, kirjutab õpetajate liidu juht Margit Timakov Postimehe arvamusportaalis.

Olulisem kui konkreetsed numbrid ja arvud-aastad on see, et me peaksime saavutama oma koolisüsteemi paindlikkuse. Peame mõtlema, kuidas aidata lapsel kooliküpsuseni jõuda, kuidas tagada viimasel õppeaastal eakohane huvi – ning vajaduspõhine õpe ning areng.

Paljud kuueaastased oleksid valmis heameelega täna kooliteed alustama, kuid mitte kõik.

Paljude abiturientide jaoks võib see kuidagi poolikuks jääv kooliaasta tunduda juba tüütult igav, teiste jaoks on see ülimalt oluline teadmiste kordamise aeg.

Kõik need ühiskonnas ja haridusinimeste seast tõstatuvad küsimused lähtuvad vajadusest sõnastada eesmärgid-ootused haridusele, koolile, õpetajale, lapsevanemale, õpilasele.

Konkurentsivõimelist haridust suudab Eesti tagada aja ning muudatustega kaasas käies – selleks peab olema valmisolek teemat arutada, soov ühiselt lahendusi leida, tervikpilti näha.

Kui saadaksime oma lapsed kooli aasta võrra nooremana kui praegu ning lühendaksime kooliaja 11 aastale, oleks sellest kasu nii noorte elukäigule kui ka ühiskonnale üldisemalt, kirjutas Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo eilse Postimehe arvamusküljel.