Haridusteadlane: teise riigi kool on kui meie lasteaed

Alo Raun
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hasso Kukemelk tundi andmas.
Hasso Kukemelk tundi andmas. Foto: Elmo Riig / Sakala

See, kui mõnel pool maailmas minnakse varem kooli kui Eestis, ei pea panema meid muretsema, sest sageli õpetatakse seal esimestes klassides asju, mida meil lasteaias, rääkis Postimehele Tartu Ülikooli haridusteadlane Hasso Kukemelk.

«Kui me vaatame statistikat, siis kooliminevatest lastest 97-98 protsenti käivad viimase aasta enne kooliminekut lasteaias,» kõneles Kukemelk.

Tema sõnul on aga meie laste tegevused lasteaias väga sarnased sellele, mida tehakse samavanuste lastega Hollandi koolis. Seal minnakse nimelt kooli 5-aastaselt.

«Sisuliselt lähevad meil lapsed aasta enne kooli ühistegevusse ja ühisõppimisse, lihtsalt meie nimetame seda lasteaiaks, hollandlased kooliks,» tõi ta näite.

Tema sõnul on küsimus sageli lihtsalt terminoloogias, mida tingivad erinevad traditsioonid ja arusaamad, kuid eks kohati ka sisus.

Kui rääkida 11 aastaga kooli lõpetamisest, siis on Kukemelgi sõnul suurim murekoht juba praeguse süsteemi ülekoormatus.

«Oleme Eesti hariduses kurtnud seda, et meie õpilaste koormus on väga suur – nõuame neilt rohkem kui täiskasvanud töötajatelt, rohkem kui 8-tunnist tööpäeva,» rääkis Kukemelk.

«Kui me jääme sama õppekava juurde, samade eesmärkide juurde ja surume selle 9 protsenti väiksema aja sisse, siis me suurendame õpilaste koormust veelgi,» hoiatas ta.

Kukemelk viitas uuringutele, mille kohaselt on nii lapsevanemad kui ka õpilased rahul Eesti haridusega, kuid mitte meetoditega, kuidas selle harituseni jõutakse.

«Kui me teeme õppimise intensiivsemaks, aga sarnaste meetoditega kui praegu, siis ma arvan, et tulemus ei ole parem, pigem vastupidi,» rääkis Kukemelk.

Tema sõnul sõltub kõik kokkuleppest. «Kui me oleme oma inimeste keskel Eestis kokku leppinud, et koolilõpetaja peab suutma-teadma-oskama neid ja neid asju, suutelised selle ära jagama need 11 aasta peale ja see on realistlik, siis ma seda ei välista. Aga küsimus on selles, mida me tahame saada ja kuidas.»

Kui saadaksime oma lapsed kooli aasta võrra nooremana kui praegu ning lühendaksime kooliaja 11 aastale, oleks sellest kasu nii noorte elukäigule kui ka ühiskonnale üldisemalt, kirjutab Tartu Ülikooli bioinformaatika professor Jaak Vilo tänase Postimehe arvamusküljel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles