FOTO: Urmas Nemvalts

Kas maksuvõlglastel on valimisõigus? Aga õigus kandideerida valimistel? Üks erakondade rahastamise järelevalve komisjoni ettepanekutest tõkestaks maksuvõlglaste – nii üksikisikute kui ka erakondade – kandideerimise valimistel.


See tähendaks demokraatliku riigi kodanike valimisõiguse tõsist kitsendamist. Ja seepärast ei saa niisugust ettepanekut käsitleda üksnes maksudistsipliini parandamise ja teistele kodanikele eeskujuks olemise võtmes.

Loomulikult on taunimisväärne, kui riigivõimu juurde pürgivad erakonnad ei täida oma maksukohustusi. Oleks täiesti loomulik pidada erakondade maksuvõlad kinni sellest rahast, mis on neile riigieelarvest ette nähtud. Sellise tehnilist laadi täienduse sisseviimine oleks mõistlik ning üksiti võrdsustaks erakonnad ülejäänud ühiskonnaliikmetega. Riigikassa võtab kodanikule tulumaksu tagastades sellest summast maha maksuvõlad ja maksuvõlgadega ettevõtete osalemine riigihangetel on seadusega piiratud.

Aga valimisõiguse piiramine maksuvõla tõttu avaks vähemalt teoreetiliselt võimaluse, et parasjagu võimul olijad saavad hakata ebaausate võtetega mõjutama seda, kes üldse võib võimule pürgida. Tuntud kõnekujund räägib, et kui esimeses vaatuses ripub püss seinal, siis hiljemalt viimases vaatuses tehakse sellest pauku. Siit järeldus demokraatia reeglite kohta: targem on püssi mitte seinale panna, et kellelgi ei tekiks ahvatlust seda kasutada.

Mis teeb maksuvõlast seinal ootava püssi? Me oleme harjunud käsitlema maksuvõlga mustvalgelt ja enamik tavaelu kogemusi ka toetab seda käsitlust. Teile on määratud näiteks maamaks ning teil pole mingit alust selle vaidlustamiseks, aga kuna parasjagu raha pole, jääte võlglaseks.

Loeme näiteks lehest, et keegi on püüdnud riigilt käibemaksu välja petta või vedanud Eestisse salakütust ja jäänud sellega vahele – rõõmustame üheskoos, et kurjamid kätte saadi. Aga on ka niisuguseid juhtumeid, kus ettevõtted või üksikisikud käivad maksuametiga aastaid kohut, sest neil on veendumus, et maksuhalduri otsus ei vasta seadustele.

Sellised juhtumid on õigusriigis täiesti normaalsed. Ametnikel on otsuste tegemisel kaalutlusõigus ning kodanikel on õigus nende otsuseid kohtus vaidlustada. Ja tulemus polegi selge enne kohtuotsuse jõustumist.

Moraal meie loo jaoks on, et mõiste «maksuvõlg» ei ole alati ja igal juhul mustvalgelt käsitletav. Põhimõtteliselt on olemas võimalus, et võimulolijad «tekitavad» mingis vaieldavas olukorras maksuvõla kuritahtlikult näiteks selleks, et tõkestada konkurentide osalemist valimistel.

Selle ohu tõttu oleks vale siduda kandideerimise õigus maksuvõla faktiga. Omaette ebameeldivaid küsimusi tekitab see, kui säärase ettepanekuga tuleb lagedale valitsuspartei esindaja.