Lisette Vapper

FOTO: opilasliit.ee

Eesti Õpilasesinduste Liidu aseesimees Lisette Vapper kirjutab Postimehe arvamusportaalis Jaak Aaviksoo ideed kehalise kasvatuse õpetajad matemaatika ainekava kärpima panna kommenteerides, et loeb sellest välja avatuse muutusteks.

Tuleb tunnistada, et Metsaülikoolis tehtud avaldusega näitas minister Jaak Aaviksoo oluliselt kasvanud avatust hariduskäsitluse üldise muutumise vajaduse järele.

Õpilased nõustuvad ministri välja toodud probleemiga – õppekavad on liialt faktikesksed. On vaja liikuda sinnapoole, et õpilasi ei koormataks üle faktidega, mida seostada ei osata ning mida tulevikus vaja ei lähegi. Hetkel on õppekavad suunatud teadmiste jagamisele, mille fookuses on õppeaine, mitte õpilase endi huvid ja vajadused.

Kooli õppekavad peaksid olema avatud ühiskonnas toimuvale, et tundides toimuksid reaalselt arutelud nii kodu- kui ka välismaiste päevakajaliste sündmuste üle, et luua seos omandatud teadmiste ja ümbritseva elu vahel.

Ka ainekavade koostamiseks välja pakutud idee, et ainekava peaksid üle vaatama lisaks ainespetsialistidele ka mõne teise valdkonna inimesed, on tervitatav.

Nii oleks võimalik juba ainekava koostamisel märgata ja silmas pidada ainete vahelisi seoseid ja eri õppeainete õpetajate võimalikke koostöökohti. Seeläbi toetaksime nii kogu hariduskäsitluse ümberkujunemist kui õpetajate igapäeva töö lihtsustamist.

Küll aga ei toeta õpilasliit koolijuhi rolli suurendamist, sest leiame, et koolijuhtimine peaks lähtuma demokraatlikest põhimõtetest, st et kaasatud on nii õpilased kui õpetajad.

Seda silmas pidades peaks suurem otsustusõigus langema kooli hoolekogule. Vastasel juhul omab direktor ainuvõimu, mis ei motiveeri teisi osapooli – õpetajaid ja õpilasi –, kaasa mõtlema ja vastutust võtma, mis omakorda võib jätta mitmed probleemid lahendamata nagu näiteks kooli ja kodu suhtlus või koolivägivalla teemad.

Sellest lähtuvalt tuleks seadusega anda kooli hoolekogule koolielu puudutavate kavade ja eeskirjade kehtestamise õigus, mille puhul ka direktor saaks rohkem pühenduda koolielu juhtimisele.

See tähendab ka seda, et hoolekogu võimu suurendamine ei vähenda direktori juhipädevuste olulisust. Lõpuks sõltub siiski soodne koostöö keskkond juhist.