Uffe Balslev: eesistumine on väikesele riigile suur ülesanne

Uffe Balslev. Foto: Erakogu

Taani suursaadik Uffe Balslev kirjutab Riigiteaduste Euroopa blogis, et väikesed riigid nagu Eesti võivad Euroopa Liidus eesistujamaana saavutada arvatust rohkem.

Euroopa Liidu eesistumise tulemused

Taani Euroopa Liidu nõukogu eesistumine hakkab lõppema. Kuus kuud on möödunud ja käes on viimane kohtumine Brüsselis, 28.-29. juunil. Aeg on seega vaadata tulemusi ja aeg on tänada Eesti valitsust, et nad on olnud väga toetavad mitmes olulises küsimuses. See oli Taani seitsmes eesistumine pärast Euroopa Ühendustega liitumist 1973. aastal, Eesti jaoks saab 2018. aastal olema esimene kord.

Iga eesistumise aluseks on tööprogramm. Taani programmi «Europe at Work» (Euroopa töötab) esitleti 6. jaanuaril ning see põhines neljal prioriteedil: vastutustundlik Euroopa, dünaamiline Euroopa, roheline Euroopa ja turvaline Euroopa. Kogu eesistumise ajal on kõik osapooled näinud vaeva, et neid eesmärke täita. Võib öelda, et vaev on tasutud käegakatsutavate tulemustega kõigis valdkondades.

Vastutus

Peamine teema, mis langes prioriteedi «vastutustundlik Euroopa» alla, ei puudus algsest tööprogrammist. Eurotsooni võlakriis on tõeliste ja ettenägematute ülemaailmsete sündmuste tulem. Kuid me oleme sellega tegelenud ning rõhutanud kõige kesksemat eesmärki - taastada usaldus Euroopa majandustesse.

Usaldusväärsus põhineb etteaimatavusel ja läbipaistvusel. Taani on Eestile tänulik, et riik on hoidnud kindlat rahanduspoliitikat ning näidanud, et eelarve konsolideerimise ja kõrge kasvu kindlustamise vahel ei pea olema konflikti. Stabiilsusleppe vastuvõtt kindlustab vajaliku rahanduspoliitilise ja eelarvelise konsolideerumise üle Euroopa Liidu, eriarvamusele jäävad riigid peavad aga vastu seisma selgetele tagajärgedele.

Mitmed Euroopa Nõukogus vastu võetud lepped nagu läbipaistvuse ja hüpoteegiga tegelevad direktiivid kindlustavad suurema läbipaistvuse ja vähendavad otsuste tegemiseks infot otsivate investorite, kompaniide ja laenajate administratiivkoormat.

Dünaamika

Kokkuhoid pole siiski kõik, Euroopal on vaja tagasi pöörduda nutika, rohelise ja kaasava kasvu juurde. Prioriteedi «dünaamiline Euroopa» eesmärke täites on eesistumise ajal töötatud koos riikidega nagu Eesti, et tugevdada Euroopa kasvu reaalset mootorit, siseturgu. Selle üheks näiteks on digitaalvaldkond, kus on jõutud kokkulepeteni online vaidluste lahendamise, e-kaubanduse klientide kaitse ning riikide omavahelise infoleviku osas. Rändlusregulatsioon kindlustab madalamad mobiilsidetasud nutitelefonide kasutamisel välisriikides.

Me loodame, et Taani eesistumine on valmistanud ette läbimurde Euroopa patendireformi ja lihtsama raamatupidamise osas. Koos Eestiga on kõrgel hoitud liberaalse kaubanduspoliitika põhimõtteid Euroopa välissuhetes, et jõuda vastastikkuse kasuni vabakaubanduslepetes oluliste kaubandusblokkide ja teiste kontinentidega.

Kodus on meil vaja kaugelevaatavaid investeeringuid, et tugevdada meie ülemaailmset konkurentsivõimet. Eesootaval kohtumisel arutatakse kõikehõlmavat plaani, mis edendaks pikaajalist kasvu ja tööhõivet. Keskne element on siin efektiivne ühtekuuluvuspoliitika. Eesistumine on kaasa toonud märkimisväärse edasimineku ühtekuuluvuspoliitika läbirääkimistes seoses programmide, tingimuste, juhtimise, kontrolli ja kvalifitseerumisega. See on ka Eesti jaoks oluline teema.

Lõpuks, 2014-2020 raameelarve läbirääkimised on edasi liikunud, näiteks seoses ressursside ümberjaotamisega põllumajanduspoliitikalt tulevikku vaatavatele investeeringutele innovatsiooni, uuringutesse, arendustöösse ja jätkusuutlikusse. Nende teemade keeruline lõpetamine jääb Küprose eesistumise jaoks.

Roheline

Rohelise Euroopa saavutamiseks on edasi mindud laevade õhusaaste vähendamise ja ohtlike kemikaalide kaubanduse reguleerimise osas ning Euroopa ühtse positsiooni koordineerimisel Rio+20 kohtumiseks.

Taani lipu päeval, 15. juunil, võeti energiaga tegelevate ministrite kohtumisel vastu efektiivsusega tegelev direktiiv, mis parandab Euroopa Liidu üleüldist energiaefektiivsust vähemalt 17 protsendi võrra aastaks 2020, vähendab meie sõltuvust imporditud fossiilkütustest ning loob umbes 400 000 töökohta. See on oluline saavutus. Kahjuks aga on vaja veel vaeva näha, et leida ühine keel Euroopa Liidu pikaajaliste energia-alaste plaanide osas.

Turvalisus

Turvalise Euroopa nimel on mitmel alal olnud edasiminekut. Tugevdati Schengeni leppe poliitilist juhtimist ning astuti konkreetsed sammud, et võidelda illegaalse immigratsiooniga. Saavutati ajalooline lepe Iraaniga ennetamaks tuumarelvade levikut ning sillutamaks tagasiteed läbirääkimislaua taha. Serbia kandidaatriigiks saamine on kaasa aidanud Lääne-Balkani poliitilisele stabiliseerumisele.

Eesti kord

Eesistumisperiood tuleb varakult läbi mõelda ning Eesti valitsus on juba alustanud oma kuue aasta pärast saabuva eesistumise planeerimisega. See on väikeriigi jaoks suur ülesanne, nii poliitiliselt kui ka logistiliselt. Eesti on aga võimekas riik ning kindlasti toob ta kaasa endale omase efektiivsuse, no-nonsense suhtumise ja kaugelevaatlikuse. Väikesed riigid, millel on fookus, nägemus ja võimekus, võivad kindlasti arvatust rohkem saavutada ning Euroopa Liidus tulemusteni jõuda. Nii teeb Eesti alati.

Eesti võib ka loota sarnast kogemust omavate sõprade toetusele ja nõuannetele, nagu Taani on kasu saanud Eesti toetusest ja abist oma eesistumise ajal. Eesti ja Taani näevad asju ühtemoodi peaaegu kõigis Euroopa Liidu poliitikates ja võime seega mõlemad rahul olla selle suunaga, milles Euroopa Liit on liikunud viimase kuue kuu jooksul.

Töö Euroopa Liiduga jätkub pidevalt. Küprosele, mis võtab eesistumise üle, jääb veel palju suuri ja väikeseid ülesandeid. Masinavärk aga töötab, küsimustega liigutakse edasi ja otsuseid tehakse.

Euroopa töötab.