Võõrkeelte õpetamine on pärast taasiseseisvumist pidevalt arenenud, rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamid on selles arengus järgmine loogiline samm, kirjutab Tartu Ülikooli õppejõud Piret Kärtner
Piret Kärtner: rahvusvahelised keeleeksamid teevad õppija elu lihtsamaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Väikeste riikide suur eelis on see, et peame õppima võõrkeeli, sest meie keelt räägivad vähesed. Eestimaalased on alati õppinud keeli. Aeg on määranud, missuguseid võõrkeeli on eelistatud. Kuigi inimesed pole mõnikord olnud rahul ajaga, on keelte oskamine andnud neile eeliseid nii hariduses kui ka hilisemas tööelus.
Võõrkeeli on õpitud ja õpetatud erinevatel aegadel erinevaid meetodeid kasutades. Läbimurre keelte õppimises saabus koos iseseisvumisega, sest avanes võõrkeelne maailm - inimeste reisimisvõimalused avardusid, meedia pakkus loendamatuid võimalusi võõrkeeles lugeda või seda kuulata, kontaktid sihtkeele kandjatega mitmekordistusid. See omakorda tõi kaasa uuendustelaine keeleõppes.
Eesti haridussüsteem alustas jõuliste uuendustega võõrkeelte õppimises ja õpetamises juba üheksakümnendate aastate alguses. Vene keele staatus langes ning populaarsust kogusid inglise, saksa ja prantsuse keel. Nende keelte õpetamist alustati 3. klassist, 6. klassis lisandus teine ja 10. klassis kolmas võõrkeel.
Samaaegselt hakkasid võõrkeelte õpet toetama ja kultuurikontakte edendama välisriikide organisatsioonid. Inglise keele puhul oli suurtoetajaks Briti Nõukogu, kes panustas projektidepõhiselt inglise keele õppe edendamisse. Mindki koolitati Suurbritannias õpetajakoolitajaks Briti Nõukogu stipendiumi toel. Briti Nõukogu ja tolleaegse Haridusministeeriumi lepingu alusel viisin mitmeid aastaid koos oma kolleegidega läbi süstemaatilist õpetajakoolitust nii kutseta kui ka kutsega inglise keele õpetajatele.
Üheksakümnendate keskel alustati mitte ainult riigieksamitega, vaid ka eksamite süstemaatilise analüüsiga. Lisaks sellele hakati kodumaiste inglise keele õpikute kõrval üha laialdasemalt kasutama väliskirjastuste poolt koostatud õpikuid. Paljud täiskasvanud alustasid keeleõpinguid keeltekoolides ja –kursustel.
Euroopa Liiduga liitumise järgselt edenes võõrkeelte õppimine ja õpetamine veelgi. Hiljuti jõustunud põhikooli riiklik õppekava ja gümnaasiumi riiklik õppekava toetuvad võõrkeelte osas just eelpoolmainitud raamdokumendile. Jõudsalt laieneb põhikoolides Euroopa keelemapi kasutamine ja nii õpilased kui ka õpetajad on selle omaks võtnud.
Oleme juba aastaid liikunud samas rütmis kogu Euroopaga, oleme õppekava, õppevara ja hindamise arendamisel hakanud kasutama Euroopa instrumente (raamdokumenti, keelemappi jms). Võõrkeele õppimise ja õpetamise edusammud ja kitsaskohad on täna arutluse all kogu Euroopas. Ka eesti ajakirjanduses on viimastel kuudel ilmunud artikleid ja juhtkirju, mis keskenduvad võõrkeelte õppimise ja õpetamise olukorrale Eestis. Seda teemat tuleb jätkata, sest selge on see, et võõrkeelte õppimine ja õpetamine väärib tähelepanu − sellest sõltub meie konkurentsivõime ja tulevik.
Mitmed Euroopa riigid kavandavad rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksamitele üleminekut, mis võib tähendada ka nende sisseostmist. Meiegi oleme liikumas samm-sammult lähemale järgmisele märkimisväärsele uuendusele keelte õppimise ja õpetamise vallas. On aeg hakata kasutama võõrkeelte riigieksamitena rahvusvaheliselt tunnustatud keeleeksameid, mis annavad õppijatele rahvusvaheliselt tunnustatud keeleoskussertifikaadi.
Rahvusvaheliselt tunnustatud sertifikaat lihtsustab õppijate pääsu Euroopa kõrgkoolidesse, sest õppijad ei pea sooritama topelteksameid ja tegema lisakulutusi rahvusvaheliste eksamite sooritamiseks. Tunnustatud eksamite sertifikaat tõendab õppijate keeleoskustaset. Lisaks sellele lihtsustub üliõpilasvahetuse dokumentatsiooni vormistamine. Euroopa kõrgkoolid soovivad enamasti, et üliõpilane oma keeleoskustaset tõestaks ja üliõpilastel on tulnud mõned aastad pärast gümnaasiumi lõpetamist uus eksam sooritada, sest riigieksamite sooritamine pole enamasti piisavaks tõestuseks. Tõenäoline on, et eksamite sooritamine lihtsustab inimeste vaba liikumist Euroopas ning töötajad saavad vajadusel tööandjale oma keeleoskustaset tõestada.
Vähemoluline pole ka see, et rahvusvaheliste eksamite kasutuselevõtt aitab tugevdada keeleeksamite arendamist Eestis, sest vabaneb ressurss, mida saab kasutada põhikooli eksamite ja tasemeeksamite täiustamiseks. Rohkem saab seeläbi tähelepanu pöörata ka emakeele ja eesti keele kui teise keele testimissüsteemi edendamisele.
Olen õpetanud inglise keelt 28 aastat. Alustasin õpetajateed 1984. aastal Miina Härma Gümnaasiumis ja enne ülikoolis õpetama asumist töötasin 14 aastat Tartu Kutsehariduskeskuses inglise keele õpetaja-metoodikuna. Selle aasta jaanuaris stažeerisin kuu aega õpetajana Ülenurme Gümnaasiumis, et kogeda taas õpetamise võlu ja valu ning olla paremini kursis õpetajate koolitusvajadustega.
Minu suurim üllatus oli õpilaste väga hea keeleoskus, motivatsioon ja julgus võõrkeelt kasutada. See toetab minu arvamust, et meie ühiskond, haridussüsteem, õpetajad ja õpilased on valmis järgmise suure sammu astumiseks ja juba mõne aasta pärast ulatatakse gümnaasiumilõpetajatele rahvusvaheliselt tunnustatud keeleoskussertifikaat.