Tallinna Ülikooli riigiteaduste instituudi lektor Catlyn Kirna arutleb Riigiteaduste Euroopa Blogis Kreeka tuleviku üle.
Catlyn Kirna: Saksamaa vs Kreeka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel kohtuvad jalgpalliväljakul Kreeka ja Saksamaa, minu panus on Saksamaal, kuid kaheksa aastat tagasi tuli Kreeka kõigi üllatuseks Euroopa meistriks, seega kes teab. Kohtumisel on selgelt ka teine maik man, Kreeka ja Saksamaa murravad vähemalt avalikkuse silmis piike ka päriselt, majanduses ja poliitikas.
Kui me oma blogiga alustasime kuu aega tagasi, olid toimunud just valimised Kreekas ja Prantsusmaal ning tulemused olid mõneti üllatavad, kindlasti aga murettekitavad eurotsooni pooldajatele. Kuu aega hiljem on taas toimunud valimised Kreekas ja Prantsusmaal, tulemused ehk vähem üllatavad ja eurotsoonile mõneti sobilikumad. Kas sellest eurotsooni päästmiseks kasu on, kas seda annab üldse päästa, ei tea.
Kreeklased valisid kuu aega tagasi erinevad parteid oma riiki juhtima, üllatavalt suure protsendi hääli said parem- ja vasakäärmuslased. Äärmused olid ühel nõul, et Euroopa Liidu (ja Saksamaa) pakutud plaan Kreeka jaoks ei olnud hea ning kogu eurotemaatika tuleks ära lõpetada.
See oli aga ka ainus asi, milles nad ühel nõul olid ning valitsust ei suudetud moodustada. Selle asemel lõbustati välismeediat lugudega televisioonis kaklevatest poliitikutest ning jõuti uute valimisteni. Sel korral võitsid keskemad jõud, kellel on lootus ka valitsus moodustada.
Saksamaa jaoks on hea uudis see, et need jõud on hästi meelestatud eurotsooni suhtes ning on valmis jätkama. Kuidas nad seda saavutavad, on muidugi omaette küsimus. Riigis, kus haiglates on puudus kõige lihtsamatestki vahenditest, on raske teha veel kärpeid.
Arvamusküsitluste järgi pole Saksamaa väga populaarne ning riigi läbi kukkumises süüdistatakse just neid. Kuigi valimistulemuste põhjal tundub, et nagu jalgpallis, siis ka poliitilises mängus peaks panema panused pigem Saksamaale, kui Kreekale.
Erinevalt kreeklastest pole prantslased vahepeal oma meelt muutnud. Kuukene tagasi valiti vasakpoolne president, nüüd on tal juures teda toetav valitsus ja parlament. Euroopa jaoks on see huvitav olukord, sest kui vaadata ajaloos tagasi, siis sellist kohabitatsiooni, kus president ja valitsus on erinevast parteist, varasemalt väga palju ette ei tulnud, president suutis seetõttu oma riiki kindlakäelisemalt juhtida.
Nüüd on küsimus, kas see juhtimine viib Saksamaa ja Prantsusmaa tagasi kokku või üksteisest eemale ning mida see Euroopa jaoks tähendab. Kas kokkuhoiupaketid lükatakse riikide poolt tagasi või jõuab Hollande Merkeliga kokkuleppele ja avaldatakse majandusaugus riikidele survet ennast kokku võtta.
Ei ole Saksamaa ja Prantsusmaa majandus samuti väga heas seisus, kuid kindlasti paremas, kui mainitud Kreeka ja näiteks Hispaania, kes päev pärast Saksa-Kreeka matši astub vastu Prantsusmaale. Kes peale jääb, kas Prantsusmaa või Hispaania, ei oska ennustada, ei majanduses ega jalgpallis.