Matthew Crandall: kuhu nüüd, Euroopa?

Barack Obama Foto: SCANPIX

Tallinna Ülikooli riigiteadlane Matthew Crandall kirjutab Euroopa blogis, et USA taandub Euroopast ning seda ei väära ka võimalik võimuvahetus Valges Majas. Ta leiab, et Euroopal on nüüd valida, kas keskenduda iseendale või arendada suhteid Venemaa ja Türgiga.

Üleilmastumine on toonud kaasa maailma võimutasakaalu muutumise. Enamik inimesi keskendub Hiina tõusule või USA oletatud langusele, kuid Euroopa positsioon maailmas muutub samuti.

Keskne põhjus, miks Euroopa positsioon kõigub, on transatlantilise partnerlussuhte muutumine. USA kaldub rohkem Aasia kui Euroopa poole.

Euroopa-USA suhted on halvenenud alates George W. Bushi ametissevalimisest 2000. aastal. Euroopa negatiivne suhtumine Bushi ja tema poliitikasse on hästi tuntud, aga Euroopa-USA muutuv suhe pole president Bushi põhjustatud, pigem on see muutuva maailma peegeldus. Euroopal pole USA-le enam midagi pakkuda. Me oleme tunnistajaks transatlantilise partnerluse aeglasele murenemisele.

Ilma Nõukogude Liidu ohuta ja heideldes defitsiidiprobleemidega ei ole USA enam nõus Euroopa julgeolekut rahastama. USA on pidanud sageli pettuma, sest Euroopa pole kulutanud piisavalt julgeoleku peale, samuti pole olnud küllaldaselt koostööd julgeolekusektoris. Euroopal on oma defitsiidiprobleemid, pealegi pole Euroopa USA jaoks enam tähtsaim turg, kui vaadata importi, eksporti ning energiat. USA jaoks on julgeoleku- ning majandushuvid Aasias, Euroopast eemal.

President Obama poliitika on murenemist rohkem nähtavale toonud. Obama on teavitanud plaanist vähendada USA sõdurite arvu Euroopas ning saata rohkem USA sõdureid Aasiasse ning Vaikse ookeani piirkonda.

NATO hiljutine missioon Liibüas viis tähelepanu USA uuele strateegiale, mis sunnib eurooplasi sõjaväelistes missioonides rohkem pingutama. Isegi kui Mitt Romney võidab novembris valimised, ei aita see Euroopa-USA suhteid. Romney rakendaks ilmselt samasugust poliitikat nagu George W. Bush. Vaatamata Romney kogemustele Euroopaga (ta oli mormooni misjonär Prantsusmaal 2,5 aastat ja oskab prantsuse keelt) ei häbene ta Euroopat oma kampaania ajal kritiseerida.

Nüüd, kui Prantsusmaa on valinud presidendiks sotsialist Hollande’i, ei ole lootust edukamatele Prantsuse-USA suhetele, mis võiks kuidagi parandada transatlantilist partnerlust.

Transatlantilise partnerlussuhte purunemine on ilmselt aeglane protsess. See jätab Euroopa väga huvitavasse olukorda. Euroopa, olnud maailma domineeriv võimuregioon kuni Teise maailmasõjani ning fookuses Külma sõja ajal, võib tunda, et tulevik ei too midagi meeldivat.

Kuhu Euroopa ilma USAta läheb? On mitu varianti, millest ilmselt ükski ei tekita Euroopa liidrites põnevust. Esimene on lihtsalt keskenduda Euroopale. See tähendab vähem tegevust väljaspool Euroopa Liitu, nii diplomaatiliselt, majanduslikult kui ka sõjaväeliselt. Euroopa Liidu laiendamine ning finantskriis on viinud tähelepanu probleemidele liidu sees. Euroopal on kindlasti oma mured, millele tuleb keskenduda.

Teine variant on vaadata ida ja lõuna poole - nende suunas, kellel on veel huvi Euroopa vastu. Türgil ja Venemaal oleks kindlasti huvi arendada suhteid Euroopaga. Mõlemad on suured riigid tõusva majandusega, mis oleks Euroopale kasulik, kuid erinev kultuur ning väärtuste süsteem võib tekitada probleeme. Need riigid pole nii atraktiivsed kui transatlantiline partnerlus, kuid see võib olla Euroopa jaoks ainus tee.