Olesja Lagašina: enne kodakondsusetud valima, siis 16-aastased

Olesja Lagašina Foto: Dmitri Ivanov

On väga vale arutleda valimisea langetamise või lisahäälte andmise teemal ajal, mil riigis eksisteerib selline sotsiaalne grupp nagu mittekodanikud, kes ei saa riigikogu valimistel hääletada, leiab portaali Dzd.ee peatoimetaja Olesja Lagašina, kommenteerides eesti- ja venekeelsete õpilaste temaatilisi videoid.

Projekt «Teise pilguga» arutles, kas 16-aastastele peaks valimisõiguse andma või mitte. Samas tundub, et see probleem on kunstlik.

Suurem osa noortest ja täiskasvanutest leiavad, et 16-aastased ei ole veel poliitikas orienteerumiseks piisavalt küpsed ning neid ei huvita poliitika üldises mõttes. Paljud väidavad, et selles vanuses pole veel potentsiaalsetel valijatel arenenud kriitiline mõtlemine, seetõttu võivad nende valikut mõjutada kas vanemad, tuttavad, sõbrad või mõned erakonnad, mis korraldavad kontserdi või mõne muu ürituse.

Sellega võiks isegi nõustuda, kuid arusaamatuks jääb üks fakt: mis on põhimõtteline erinevus 16-aastase ja täiskasvanu vahel? Viimased on ju ka mõjutatavad ning väga tihti kasutavad erakonnad neid ära. Ka täiskasvanud inimesed usuvad populistlikke lubadusi näiteks tasuta ühistranspordist ja tihtipeale on poliitilise valiku taga kas hirm või kasu.

Täiskasvanutele eesti valijatele tuletatakse aeg-ajalt meelde «Moskva kätt», vene valijale aga räägitakse USAst ja hirmutatakse riigi lagunemisega.

Enne valimisi on magusaid präänikuid kordades rohkem kui tavaliselt. Õhus on nii pensionide kasv, tasuta haridus jne. Samas julgevad vähesed arvutada, kui suure summa ühe või teise magusa «prääniku» elluviimine Eesti oludes maksma läheb.

Ei saada aru ka, kuivõrd tõsised on välismaa riikide ähvardused ja mis seis on välispoliitikas üldiselt – ehk kas «Moskva käsi» ja USA mõju on tõesti ukse ees. Kuid välispoliitilised teemad annavad võimalused päris pikalt võimul püsida.

Kes täiskasvanud valijatest võib ausalt väita, et tema on taolistest mõjutustest vaba? Perekonna, tuttavate, televisiooni ja interneti mõju kujundabki suuremal võik väiksemal määral meie seisukohti. Ja miks on kõik ühel arvamusel, et 16-aastased on selles küsimuses halvemad või rumalamad kui teised?

Kahtlemata arenevad inimesed erineva tempoga: mõni on 16-aastasena targem kui teine 40sena.

Mõni oskab gümnaasiumi lõpus eristada erakondi ja nende platvorme, olles tunduvalt parem poliitikaasjatundja kui näiteks keskealine daam, kes kiirustab pärast töö lõppu koju seebikat vaatama.

Sellises valguses on valimisea langetamine tunduvalt vähem küsitav kui näiteks idee anda vanematele valimistel iga lapse eest lisahääl.

See, IRLi liidri Urmas Reinsalu taas ellu äratatud idee on minu arust katse diskrimineerida lasteta kodanikke, kes aga pole valijatena sugugi halvemad kui need, kes jõudsid paljulapselise perekonda luua.

Üleüldiselt on väga vale arutleda valimisea langetamise või lisahäälte andmise teemal ajal, mil riigis eksisteerib selline sotsiaalne grupp nagu mittekodanikud, kes ei saa riigikogu valimistel hääletada.

Seega, kui me ei taha ühel või teisel põhjusel nendele valimisõigust anda, ei tasu lobiseda teemal, et riigis jääb valijatest puudu. Valijaid on piisavalt. Tundub, et keegi tahab lihtsalt kunstlikult suurendada täpselt seda valijate gruppi, mis oleks konkreetsele erakonnale truu.

NB! Selle loo kommenteerimiseks tuleb vajutada Facebooki sisse logimise nupule (vt allpool)! Abiks on ka samast leitav link «Loe lisaks».