Politsei: koolireide tegevad politseinikud pole kurjad, vaid konkreetsed

Foto: Lauri Kulpsoo

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna noorsoopolitseinik Karin Uibo selgitab, et koolides läbi viidavate kontrollide eesmärk ongi noori üllatada ning tõredad või kurjad võivad tunduda politseinikud, kes on konkreetsed.

Politsei poolt koolide külastamine ja seal kontrollreidi korraldamine toimub reeglina koolipoolsel initsiatiivil. Palveid koolide külastamiseks on alati rohkem, kui jõutakse neid ellu viia. Seetõttu ei tulda kooli ilma konkreetse eelinfota, sellele eelneb alati vihje või kahtlus, mida tuleb kontrollida. Kahtlused ja võimalik politsei töötaktika ning lähenemine probleemile arutatakse alati enne kooli juhtkonnaga läbi.

Laste jaoks on politseinike klassiruumi sisenemine alati üllatus ja see on ka eesmärk. Politseil on kindel protseduur taoliste kontrollimiste läbiviimseks. Sisenedes klassiruumi selgitatakse, mis täpselt hakkab toimuma. Politsei jagab korraldusi, kas võib oma kohapeal istuda või tuleb püsti tõusta. Kui politseike hääl tundub kurja või tõredana, siis tuleneb see konkreetsusest.

Küsitakse ka üle, kas keegi lastest kardab koeri või on allergiline. Politseikoerad on hästi kasvatud ja treenitud ning kindlasti ei ole nad lastele ohtlikud. Ka selgitatakse, et kui koer kellegi ära märgib, ei tähenda see automaatselt seda, et tegemist on tingimata narkomaaniga. Koera käitumine viitab vaid sellele, et kedagi on vaja põhjalikumalt kontrollida. Neil kel ei ole keelatud ainete tarbimise või omamisega kokkupuuteid, ei ole ka põhjust muretsemiseks.

Kõnealune narkoreid [mida kirjeldas oma arvamusloos Mihkel Tomberg - toim.] leidis aset eelmise aasta lõpus ja on olnud ainus taoline sellesse kooli. Kontrollimise käigus oli äramärkimisi mitme õpilase puhul ning ühe õpilase puhul leidis kahtlus ka kinnitust.

Tegemist ei ole episoodiga action-filmist, vaid reaalse eluga, reaalse ja igapäevase politseitööga, mille eesmärk on ennetada ja ära hoida noorte poolt keelatud ainete tarbimist.

Narkoreid, mis põhineb eelinfol, on asi, millesse tuleks kõigil – lastel, lastevanematel ja ka õpetajatel tõsiselt suhtuda ja endalt küsida, kas midagi on jäänud tähelepanuta, kas laste hulgast kellegi käitumine vajaks tõsisemat sekkumist, et ära hoida kõige halvem.