:format(webp)/nginx/o/2021/02/02/13609479t1h341d.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2022/06/15/14627992t1h1674.jpg)
Ja kui meie ei saa suureks arvult, siis saagem suureks vaimult – kõlas kunagine Jakob Hurda harras üleskutse… unelm. Et eesti rahva arvulisus praegu enam kahanemise kui kasvutendentsi näitab, siis tuleb küsida, kas me vaimu vallas viimaks samuti väetid pole, mõtiskleb endine õpetaja ja ajakirjanik Ants Sild.
Siiski, nõnda heldelt rikkalikku bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõpet ei tea eesti rahva varasem ajalugu. Alles see oli, kui iseseisvuse taastanud vabariigi territooriumil töötas 59 ülikooli ja sealt tuli diplomeeritud äritegelasi, juhte ja juhiabisid, kaupmehi, sotsiaaltöö tegijaid ning kultuuriinimesi nagu vanal ajal Vändrast saelaudu. Nüüd on «ülikoolid» üksteise järel küll uksed sulgenud või on nad pärisülikoolidega liitunud. Elu on nad liituma sundinud, sest tunnistagem – väikeriik Eesti ei suuda sellist hulka reaalsetest vajadustest eraldunud ning riigielu toimimiseks vajalikku ainelist baasi mitteloovaid inimesi kasutada, ka tööga kindlustada. Arvestama peab ikkagi reaalseid võimalusi.