JUHTKIRI ⟩ Sotsid rahvuslike huvide poolt või vastu?

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Agressorriigi kodanikud ei peaks saama kohalikel valimistel hääletada.
• Sotsidel ja keskerakondlastel on võimalus riigimehelikkust üles näidata.
• Saadikud peavad hääletusel lähtuma Eesti rahvuslikest huvidest.

Selle nädala kolmapäeval selgub riigikogus tõde, kas ja milliseks kujuneb põhiseaduse muudatus, mille eesmärk on võtta kohalike valimiste õigus agressorriigi kodanikelt.

Muudatuse üle on vaieldud pikalt ning mõningane selgus on sündimas, kuid selle läbiminek sõltub lõppkokkuvõttes ikkagi eeskätt keskerakondlaste ja sotsiaaldemokraatide saadikute riigimehelikkusest, rääkigu nad, mida iganes soovivad.

Ajalooliselt on olnud tegemist Lääne survel Eestile pealesurutud lahendusega, et suurendada okupatsiooniajal Eestisse asunud inimeste sidusust meie riigiga ning tagada kodurahu, ehkki ühelgi meid patroneerinud riigil polnud ette näidata ajalooliselt sarnast kogemust võrdväärse arvu asustuskolonistidega.

Meie eelistatuim lahendus on olnud Eestisse tulnud inimestele ja nende järglastele Eesti kodakondsuse pakkumine, millel mõistagi on mõned eeltingimused, nagu enesest lugupidavas riigis ikka. Aja jooksul olemegi tasapisi liikunud soovitud suunas.

Imperialistlikule Venemaale see muidugi ei meeldi: pole meeldiv kaotada valimisõiguslikke manipuleeritavaid ettureid, kelle seas hübriidoperatsioonidega külvata rahuolematust ja neid võib olla vabastamagi tulla. Aastal 2025 on Venemaa kodakondsus paraku üsna hea maailmavaate marker. Tõsi, Venemaa on teinud sellest loobumise maksimaalselt keeruliseks.

Postimehe arvates peavad riigikogu saadikud kohalike valimiste valimisõiguse küsimuses lähtuma Eesti rahvuslikest huvidest, mitte omakasust.

Niisiis, Venemaa kodanikelt tuleb kohalike valimiste õigus ära võtta. Tõenäoliselt vastav põhiseaduse parandusettepanek kolmapäeval riigikogu saalis ka toetust leiab. Opositsiooni soov oleks jätta valimisõigus vaid Eesti ja ELi riikide kodanikele, ehkki ilmselt läheb läbi koalitsiooni ettepanek lubada mittekodanikel (halli passi omanikel) sellel aastal kohalikel valimistel veel valida, kuid 2029. aastal enam mitte. Kui nii, siis tooks see kaasa naljaka olukorra, kus 1. jaanuarini 2026 kehtib üks põhiseaduse tekstiparandus ning pärast seda teine.

Kuid tõeliselt huvitavaks läheb alles siis, kui riigikogu asub hääletama, kas põhiseadust heakskiidetud parandustega kiirkorras muuta või mitte. Eelnõu käsitlemise kiireloomulisena otsustab riigikogu neljaviiendikulise häälteenamusega. Juhul kui keskerakondlased ja sotsiaaldemokraadid otsust ei toeta, on neil koos 21 saadikust koosnev blokeeriv miinimum ning kogu eelnõu kukub riigikogu menetlusest välja.

Kirjeldatud olukorrani jõudmist ei saa paraku välistada. Ühel või teisel saadikul võib olla silme ees omakasu isiklikus valimisringkonnas või mingid muud poliittehnoloogilised kokkulepped. Esimeses etapis eelnõu toetamine võimaldab lisaks väita, et ideed toetati ning kellelgi polnud mingeid sisulisi vastuväiteid ja probleemid on üksnes vormilist laadi, sest nii kaaluka küsimusega ei tohi ometi kiirustada.

Postimehe arvates on tegemist otsusega, kus saadikud peavad lähtuma Eesti rahvuslikest huvidest ning avalikkusel on õigus meelde jätta, kes oli poolt ja kes vastu.