AIMAR ALTOSAAR ⟩ Kas küla ikka elab, kui ka eestikeelne raamat on varsti luksuskaup?

Aimar Altosaar Foto: Mihkel Maripuu

Laulusalm ütleb, et oo Eestimaa, kuni su küla veel elab, elad sina ka. Näeme, et elame edasi, kuigi vana hea külaelu on otsa saanud, sest tänapäeval minnakse maale mitte taluelu elama, vaid lihtsalt elama, tehes tööd kas linnas või ilmavõrgus, kirjutab ajakirjanik Aimar Altosaar.

Raamatute puudust pole eesti peredes traditsiooniliselt olnud, isegi siis, kui neid loetakse vähem. Nüüd on needki ajad muutumas, sest ka ilusad värviliste kaantega eestikeelsed raamatud lastele ja noortele on muutumas luksuskaubaks. Lugemishuvilistel kooliõpilastel on muidugi võimalik kasutada raamatukogu, kuid nagu emakeele ja kirjanduse õpetajad ütlevad, tahavad paljud lapsed vähemalt mõnda raamatut ise omada.

Ingliskeelne raamat on palju odavam ja alati internetikliki kaugusel. Pidev nutitelefonis olek on teinud selle võõrkeele lähedasemaks kui emakeele ning juba algkooli lapsed tahaksid mitte ainult koolis, vaid koduski emaga rääkida inglise keeles. Kui vaja lugeda, siis lastele tundub, et see on inglise keeles lihtsam. Inglise keeles lugemist ja rääkimistki ei saa keelata, sest sellest oskusest on elus hakkama saamisel palju abi, kuid ükski võõrkeel ei tohi emakeelt asendada. Ohumärgid on õhus, et just andekam ja edasipürgivam osa noortest võib kergelt minna keelevahetuse teed.