JAAK VALGE ⟩ Mittekodanikud – kes nad on ja miks nad valivad?

Hall pass. Foto: Kollaaž

Kodakondsusetuse staatus tekkis peale Esimest maailmasõda. 1921. aastal teatas Nõukogude valitsus, et võetakse ära välismaal elavate venelaste, sealhulgas ligi miljoni Vene kodusõja põgeniku kodakondsus. Neid ja kõiki teisi, kes riigipiiride muutuse tõttu olid riigituks jäänud, proovis aidata Norra legendaarne meresõitja ja humanist Fridtjof Nansen, kelle nime sai kodakondsuseta isiku pass. Ka Eestis elas 1930. aastatel mõni tuhat Nanseni passi omanikku, kirjutab Riigikogu liige ja erakonna ERK aseesimees Jaak Valge.

Tänapäeval Nanseni passe enam ei väljastata, küll aga väljastavad nii riiklikud ja riigiülesed ametiasutused kodakondsuseta isikutele ja pagulastele isikutunnistusi. Kokku loetakse Euroopas kodakondsuseta isikuid 0,5 miljonit ja maailmas 4,4 miljonit. Ehk 0,07 protsenti maailma ja 0,05 protsenti Euroopa elanikkonnast.

Rahvusvahelised organisatsioonid nagu ÜRO Pagulasamet seostavad kodakondsusetuse tihti erineva diskrimineerimisega ning soovitavad riikidel seda vähendada. Paljudel juhtudel ongi kodakondsusetus rassi, etnilise kuuluvuse, usutunnistuse või keele alusel diskrimineerivate seaduste ja poliitikate tagajärg. Aga ka riikide tekkimine või taastekkimine võib viia kodakondsusetuseni.