JUHTKIRI ⟩ Tugevdame Eesti riiki!

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Agressorriigi kodanike valimisõigus tuleb ära võtta.
• Sotsid peavad mõistma, et tegemist ei ole hetkepoliitikaga.
• Meil on ajalooline võimalus Eesti riikluse kindlustamiseks.

Koalitsiooninõukogu esmaspäevane otsus asuda Vene ja Valgevene kodanikelt valimisõiguse äravõtmiseks põhiseadust kiirendatud korras muutma on vaid tervitatav, ehkki komistuskive sel teekonnal võib veel jätkuda.

Ei saa nõustuda nendega, kelle järgi oli koalitsiooninõukogu esmaspäevane otsus kantud emotsioonidest ja poliitilisest lühinägelikkusest, mis rõhutaks justkui seda momenti, kus praegu elame. Ukraina täiemahulise sõja puhkemine 2022. aastal ja selle jätkumine veel 2024. aasta lõpus näitab selgelt, et tegemist pikaajalise konfliktiga, mil võivad olla kauakestvad mõjud ka Eestile. See ei ole mingi hetk ajas, vaid vägagi põhimõtteline pööre. Ukraina sõda on esitanud Eesti julgeolekupoliitikale tõsiseima väljakutse alates iseseisvuse taastamisest 1991. aastal.

Kuid paraku sisaldas koalitsiooninõukogu otsus ka tõrvatilka, kui selgus, et sotsid tahavad jätkuvalt kummi venitada, teatades, et halli passi omanikelt ei tohiks valimisõigust kohalikel valimistel ära võtta. Varem olid sotsid teatanud, et valida võivad need Vene ja Valgevene kodanikud, kes läbivad mingisuguse lojaalsustesti Eesti Vabariigi suhtes. Nüüd siis halli passi omanikud – paistab vägisi, et sotsid pole kaotanud lootust võtta 2025. aastal Keskerakonnalt venekeelsete inimeste hääled ja seetõttu käib ka lõputu kauplemine kohalike valimiste teemal. Sotsid peaksid ju mõistma, et tegemist ei ole hetkepoliitikaga, vaid valimisõiguse äravõtmine või allesjätmine mõjutab Eesti elu aastakümneid. Ka vähendaks halli passi omanikele valimisõiguse allesjätmine viimaste motivatsiooni saada Eesti kodanikuks. Muutunud geopoliitiline olukord tähendab, et Euroopas ei saa olla enam halle tsoone, kaasa arvatud passid.

Ukraina täiemahulise sõja puhkemine 2022. aastal ja selle jätkumine veel 2024. aasta lõpus näitab selgelt, et tegemist pikaajalise konfliktiga, mil võivad olla kauakestvad mõjud ka Eestile. See ei ole mingi hetk ajas, vaid vägagi põhimõtteline pööre.

Teisipäeval hääletab küsimust sotside juhatus ja siis on pall riigikogu käes, kes peab kõigepealt heaks kiitma algatuse muuta põhiseadust kiirendatud korras ja seejärel põhiseaduse muudatused ise, millega kaob Vene ja Valgevene kodanike valimisõigus kohalikel valimistel. Kes peale Eesti kodanike võivad veel kohalikel valimistel hääletada, on hetkel lahtine, kuid see küsimus ei tohiks kujutada endast mingit rasket peamurdmist. Tähtis on, et valimistel ei saaks hääletada agressorriigi kodanikud.

Lisaks julgeolekule on kohalikel valimistel hääleõiguse küsimusel ka välispoliitiline mõõde. Eesti on alati rõhutanud sanktsioonide vajalikkust Venemaa suhtes ning rääkinud sellest, kuidas Venemaa tuleb rahvusvaheliselt isoleerida. Sealhulgas on kritiseeritud neid lääneriike ja poliitikuid, kes oma Vene-huvide tõttu ei ole tahtnud Venemaad täielikult hukka mõista. Aga nüüd valitseb meie enda kodus samasugune bardakk – venekeelsete valijate nimel ei suudeta kuidagi valimisõiguse küsimuses mingit otsustavust üles näidata.

Sõnaga, sotsid ja seejärel riigikogu, pall on teie käes. Praegu on ajalooline võimalus Eesti riikluse kindlustamiseks, seda hindab juba ajalugu.