JAAK JÕERÜÜT ⟩ Eesti riik – Imestan ja ei imesta ka

Jaak Jõerüüt Foto: Elmo Riig

Infantiilne räuskamine avalikus ruumis või vähemalt mõne sõimusõna kasutamine mistahes poliitilise probleemi puhul, mis ei sõltu muide probleemi suurusest või väiksusest, on nii vastumeelseks muutunud, et ma keeran hääle vaiksemaks, lihtsalt imestan ja ei imesta, kirjutab kolumnist Jaak Jõerüüt.

Imestan, et sotsiaaldemokraatide poliitiliselt kogenud juhid tulid ilmsi, mitte unes korraks ideele tekitada vabade valimiste ette meelsuskontroll. Imestan nii põhimõttelise meelehäire võimaluse üle. Ei imesta, et nad kiiresti KAPO kasutamise ideest loobusid, kuid imestan endiselt nende usku, et kui suurt kuritegelikku sõda pidava riigi kodanik mõistab selle sõja paberikesel korraks hukka, siis see on tõesti tõsine avaldus, mitte kirjalik erioperatsioon. Ma ei imesta, et kõigil poliittehnoloogilistel käikudel on üldselt omakasu püüdev sisu, kuid seejuures jääb imestus, kui lihtkohtlaselt läbipaistev võib poliittehnoloogia vahel olla.

Imestasin suvel, kui tuli teade, et justiitsministeerium loobub seaduste tõlkimisest vene keelde, imestasin, et selline tõlkimine toimus veel 2024. aastal, see tähendab kolmkümmend ja pluss aastat hiljem. Imestuse pärispõhjus oli see, et olin maha maganud otsuse 2014. aastast, kui toonane sotsiaaldemokraadist justiitsminister algatas osade seaduste vene keelde tõlkimise, no tõesti üks põhiseaduse ja keeleseaduse vaimu järgiv tegu kakskümmend kolm aastat pärast iseseisvuse taastamist ehk lahkumist okupatsioonilise Nõukogude Liidu mentaaluniversumist! Ei saa paraku jätta märkimata, et see oli Taavi Rõivase esimene valitsus, kui tegu toimus ja ei saa jätta imestamata, kuidas ükski reformierakondlane seda pööret ei märganud.