TIIT KÄRNER ⟩ Mittekodanike valimisõiguse teema – just nagu oleks kari ahve aurumasinat näppimas

Valimiskast Foto: Dmitri Kotjuh

• Kultuur on kollektiivne nähtus ning areng on võimalik vaid omanäoliste kultuuride olemasolu korral.
• On iseenesestmõistetav, et ühe riigi ja rahva elu korraldamise õigus kuulub selle riigi kodanikele.

«Välisriikide kodanikud registreerugu valima, kui on kinnitanud, et jagavad Eesti väärtusi». Midagi rumalamat on raske välja mõelda. Seda nii siin esitatud globaalses kui konkreetsemas Vene kodanike kontekstis, kirjutab füüsik Tiit Kärner.

Selle idee teostatavus või isegi selle tagajärjed on seejuures teisejärgulised. Sellise mõtte esitamine näitab ühiskondlike protsesside totaalset mittemõistmist. Just nagu oleks kari ahve aurumasinat näppimas – mingist nöörist tõmmates tuleb tuut, teisest hakkab masin valjemat häält tegema, kuid miks ja kuidas see masinavärk töötab, sellest pole vähimatki aimu.

Samas on needsamad inimesed agarad kiitma multikultuursuse hüvesid ja vastastikust rikastamist, mis pidi olema inimkonna arengu eeldus. Paraku ei tea nad, mis on kultuur, ei mõista, et kultuur on kollektiivne nähtus, ning see areng on võimalik vaid omanäoliste kultuuride olemasolu korral. Kultuur tähendab väärtusi ning on mõttetu loota, et isegi siin Eestis elanud venelased, kes pole aastakümnete jooksul soovinud eesti keelt tundma õppida, tunnetaksid eesti rahva sisemisi väärtusi. Seda enam käib see Eestiga kokku mitte puutunud välismaalaste kohta, kes ei pruugi Eestist üldse midagi teada.

Seetõttu on ainus mõttekas ja tulevikku suunatud eluviis rahvuskultuuride säilitamine ja arendamine, mis saab toimuda vaid siis, kui riigielu korraldavad selle riigi kodanikud. Seda eeldusel, et kodanikkond selle rahva väärtusi jagab. Paraku on Eesti sotsioloogid ja sotsiaalteadlased suutnud selles vallas täieliku segaduse korraldada, nii et – nagu nende enda uurimused näitavad – pole kodanikuks olemisel rahvast defineerivate ühisväärtustega enam pea mingit seost.

Peaks olema iseenesestmõistetav, et ühe riigi ja rahva elu korraldamise õigus kuulub selle riigi kodanikele. Teiste riikide kodanikud, kus tahes nad praegu ka ei ela, korraldagu oma riigi elu. See reegel on universaalne ja ei sõltu üldse sellest, millised on meie riigi suhted nende riikidega ja kui sümpaatsed või antipaatsed nende kodanikud meile on. Siis ei ole kellelgi ka alust kurta, et teda (neid) ahistatakse ja vaenatakse. Kui aga riigil peaks millegipärast pähe tulema mingi võõrriigi kodanikele valimisõigus anda, siis peaks see olema mõjuvalt põhjendatud ja seaduslikult fikseeritud. Ma ei saa kurta tagasikiusamise üle selle põhjendusega, et Soome ei maksa mulle pensioni, ehkki Soome pension on minu Eesti omast tunduvalt kõrgem. Samuti ei saa ükski Eesti kodakondsuseta venelane kurta valimisõiguse puudumise üle Eestis.