GARRI RAAGMAA ⟩ Primitiivliberalism on meid nüüdseks jamasse ajanud

Vaade Tallinna vana- ja kesklinnale. Foto: Peeter Langovits

Võiks juba ehk aru saada, et primitiivliberalism, mis ehk toimis 1990ndate odava tööjõu Eestis, ongi meid nüüdseks jamasse ajanud. Eesti riik peab aga toimima oma ettevõtete koostööd ja tootlikkust kasvatava väleda agentuurina, mitte uimaste bürokraatide pesana, kirjutab kolumnist Garri Raagmaa (SDE).

Päikesekuningas Louis XIV olla armastanud rõhutada: «Riik – see olen mina». Riik olgu öövaht, st tegelgu õigusriigi püsti hoidmise ning konkurentsijärelevalvega, deklareerib Peeter Koppel, ja et «turgude liberaliseerimine, õigusriik ja valitsuse minimaalne sekkumine võimaldasid kiiret tehnoloogilist arengut ja kasvatasid tootlikkust». Et nii lihtne see ongi?

Olen nõus, et tootlikkuse tõus tagab ühiskonna rikkuse kasvu. Aga see, kuidas seda globaalses suurriikide ja -firmade juhitud maailmas teha, on ikka märksa keerulisem. Ma ei tea ühtki riiki, mis oleks ilma jõulise tööstuspoliitikata rikkaks saanud: ikka oma ettevõtteid konkurentsi eest kaitstes, eksporti ja innovatsiooni toetades, investeeringuid soodustades ning nii ettevõtjaid endid kui ka nende töötajaid harides. Siiani Briti impeeriumi rikkust ja võrgustikke kasutav ÜK või hiiglasliku siseturu- ja võlaga USAd ei tasu eeskujuks võtta.