JUHTKIRI ⟩ Meie julgeoleku nurgakivi

Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Õppekogunemistele minevaid töötajaid tuleb toetada.
• Põhjanaabrite kogemusest tasub midagi üle võtta.
• Motiveeritud reservistid suurendavad meie julgeolekut.

Õppekogunemised peavad andma reservistidele suurema kindlustunde, sest see suurendab nende motivatsiooni kogunemistel osaleda, parandades ühtlasi terve riigi julgeolekut.

Tänane Fookus kirjutab ühemeheametiühingust, reservistist ja kaitseliitlasest Kalvi Kirspuust, kes on seadnud endale ülesandeks parandada reservistide sissetulekut just õppekogunemiste ajaks. Elu on näidanud, et õppekogunemistel kaotavad reservistid oma sissetulekus, sest päevaraha süsteem on suurenenud hindade tõttu ajale jalgu jäänud. Rahulolematust toetusega näitas ka Kaitseväe akadeemia tehtud küsitlus õppuse Kevadtorm 2024 ajal, mil 60 protsenti vastanuist leidis, et saadav toetus kogunemiste ajal ei ole piisav.

Tuleb kiita neid tööandjaid, kes on oma töötajatele õppekogunemistel veedetud aja kompenseerinud. Ent mitte kõik tööandjad pole seda teinud, siit ka Postimehe üleskutse: katsuge oma õppekogunemistele minevaid töötajaid toetada, sest rahulolev ja kindlustunnet omav töötaja on kasulik ka tööandjale.

Kuid tööandjate veenmine pole veel lahendus. Fookus kirjutab ka Soome kogemusest, kus ajateenijaid ja reservväelasi esindavad organisatsioonid, kes seisavad hea ajateenijate ja reservväelaste majandusliku kindlustatuse eest. Kindlasti tasub põhjanaabrite kogemusest midagi üle võtta.

Mida suurema kindlustundega lähevad reservistid õppekogunemistele, seda suurem on nende motivatsioon kodumaad kaitsta.

Ukraina sõda on suurendanud ka kogunemistele kutsutavate reservistide hulka – 2023. aastal kutsuti kogunemistele umbes 25 000 reservisti. Suurenev reservistide hulk näitab, et majanduslik toimetulek puudutab üha enam peresid, sest abikaasa, elukaaslase, isa eemalolek perest võib tähendada ka peredele sissetulekute vähenemist. Samuti vajavad maksmist liisingud või laenud.

Ent loomulikult pole reservistide tasustamine pelgalt majanduslik küsimus. Mida suurema kindlustundega lähevad reservistid õppekogunemistele, seda suurem on nende motivatsioon kodumaad kaitsta. Ukraina sõda näitas – ja näitab jätkuvalt –, et õppekogunemisi ei tehta lihtsalt nalja pärast, laskmaks metsas püssi või vestmaks kalamehejutte lõkke ääres. Välja õpetatud reservistid suurendavad Eesti julgeolekut – me võime ju lõpuks isegi saada kauaoodatud laskemoona, kuid kui pole kedagi, kes sellega lasta oskaks, pole kasu ka kalli raha eest soetatud laskemoonast.

Ajaloos on kallaletung löödud tagasi just siis, kui rünnatavas riigis on olnud piisav hulk kodanikke, kel on kaitsetahe ja oskused võidelda. Reservistide kindlustunne suurendab seega Eesti võimalusi Vene agressiooni tõrjuda. Ukraina sõda ja varasemadki kaasaegsed sõjad on näidanud sedagi, et hukkuvad just vähese lahingukogemusega sõdurid, keda pole jõutud välja õpetada. Treenitud reservistid vähendavad kindlasti võimalust, et sõja saabudes tuleb surm kogenematuse tõttu. Treenitus ja motivatsioon vähendavad ka võimalust, et hukkuvad tsiviilisikud. Seega – kompenseerigem reservistidele õppekogunemisel osalemine.