Jakob Kübarsepp ⟩ Parim majanduspoliitika on hea haridus- ja teaduspoliitika

Jakob Kübarsepp. FOTO: Jaanus Lensment/postimees Foto: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES

Ühiskonnas, sh poliitikute seas on konsensuslik arusaam heast hariduspoliitikast kui parimast majanduspoliitikast. Nõnda on sedastanud presidendid, mitmed poliitikud ja see peegeldub ka enamikus strateegiadokumentides ning arengukavades, mis käsitlevad Eesti majanduse ja ühiskonna arengut tervikuna. Samal ajal näib puudu jäävat üksmeelsest arusaamast ning süsteemsest sihiseadmisest, milline on väga hea hariduspoliitika ja mis on selle rakendamiseks vajalik, kirjutab Jakob Kübarsepp, Eesti Teaduste Akadeemia hariduskomisjoni esimees ja Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor.

Eestis on viimastel aastatel valminud arvukalt visioonidokumente, mis käsitlevad arengustrateegiaid aastani 2035. Näiteks «Eesti 2035» eesmärk on kasvatada ja toetada inimeste heaolu nii, et meie riik oleks paarikümne aasta pärast parim paik töötamiseks ja elamiseks. Viie strateegilise sihi (inimene, ühiskond, majandus, elukeskkond, riigivalitsemine) hulgas on majanduse valdkonnas seatud eesmärgiks tugeva, uuendusmeelse ja teadmistepõhise ning vastutustundliku majanduskeskkonna loomine. Selle saavutamiseks vajalike muudatuste seas on esikohal haridusega seotud tegevused, sh inimeste teadmiste, oskuste ja hoiakute viimine kooskõlla tööturu vajadustega, haridussüsteemi muutmine paindlikuks ja õppijast lähtuvaks.

Uus Eesti «Majanduspoliitika plaan» (2024) sõnastab majanduspoliitika põhimõtted ja avab nende sisu, käsitledes nii haridus- kui teadus- ja arendustegevusega seotud küsimusi. Majanduspoliitika põhimõtete hulgast leiab ettevõtlust toetava tööjõu- ja hariduspoliitika ning majandusele lisandväärtust loovad teadmised ja tehnoloogia.