Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar
Saada vihje

JUHTKIRI Ebareaalne eksam (13)

Copy
Päeva karikatuur.
Päeva karikatuur. Illustratsioon: Urmas Nemvalts
  • Liiklusteooria eksami küsimused on koostatud halvasti.
  • Põhiprobleem on nende vähene vastavus reaalsusega.
  • Liiklusteooria eksami ülesanded tuleb uuesti üle vaadata.

Liiklusteooria eksam peab aitama juhiluba saavat inimest olema valmis reaalseks liikluskorralduseks, mitte looma mingit oma irdreaalsust.

Paraku paistab omaette reaalsus välja uuest sõiduteooria eksamist, kui esmaspäeval selgus, et uue liiklusteooria eksami suutis läbida vaid kümme protsenti eksaminantidest. Transpordiamet teatas 19. septembril, et on uuendanud juhiloa saamiseks tarviliku liiklusteooria eksami küsimusi. Nüüd paistab sedamoodi, et uued küsimused on koostatud nii halvasti, et muudab eksami sooritamise peaaegu võimatuks. Teatavasti aga ei jõua sõidueksamile enne liiklusteooria eksami sooritamist.

Uute küsimuste põhiprobleemiks näib olevat nende vähene vastavus reaalsusega. Loomulikult peavad olema autojuhid valmis ka harvaesinevateks olukordadeks, kuid põhiline on ikkagi alusreeglid paika saada. Näha olnud uute küsimuste põhjal on alusreeglitest asi üsna kaugel – keegi oleks justkui omaette lustinud ülesannetele liiklusmärke ja erinevaid liiklusvahendeid joonistades.

Transpordiamet on seni endale kindlaks jäänud ja väitnud, et uute ülesannetega on kõik korras. Kui Transpordiametit uskuda, on Eesti inimesed jäänud ühekorraga kuus korda senisest rumalamaks. Postimees keeldub uskumast Eesti inimeste rumalust ja osutab ikkagi teooriaeksami keerukusele.

Näha olnud uute küsimuste põhjal on alusreeglitest asi üsna kaugel – keegi oleks justkui omaette lustinud ülesannetele liiklusmärke ja erinevaid liiklusvahendeid joonistades.

Need, kes on kuidagi kokku puutunud sõidueksami sooritamisega, sosistavad, et on täiesti võimalik, nagu kukutataks sõidueksamil meelega läbi. Tuleb meenutada, et mitu korda eksami tegemine maksab raha. Pole harvad ka juhused, kus eksam ei toimu keerulisima liiklusega pealinnas (Tallinnas on ainsana Eestis ka tramm), vaid kuskil väikelinnas. Ühesõnaga, sõidueksami sooritamine pole lihtne.

Nüüd näib, nagu oleks keerulise sõidueksami kõrval oma koha sisse võtnud ka liiklusteooria eksam. Eks tule sellegi eksami mitmekordse tegemise eest maksta.

Juhiloaks tarvilike eksamite kadalipp ei tähenda samas, et autojuhtide käitumisega oleks kõik korras. Pealinnas võib tihti näha avariiohtlike olukordi, kus autojuht ei ole arvestanud kaasliiklejatega, rikkudes liiklusseadustikku. Olukorda ei tee kergemaks kohati kaootiline liikluskorraldus, seda eriti pealinnas, kus tuleb tihti sõita teeremondi pärast muudetud liikluskorraldusega. Kuid empaatia kaasliiklejate suhtes ja oma vastutus liikluses peaksid olema esmased asjad, mida autokoolis õppida. Mitte reaalsusest irdunud ülesannete lahendamine.

Postimees soovitab liiklusteooria eksami ülesanded uuesti üle vaadata. Poolirooniliselt võib küsida: kui meile ei lisandu uusi autojuhte ja sellega koos potentsiaalselt ka uusi autoomanikke, siis kelle käest loodab riik automaksu saada? Viimane pidi olema ju tubli täiendus meie kiratsevale riigieelarvele, aga nüüd paistab nii, et Transpordiamet on asunud eelarveküsimusi omal käel lahendama. Aga nagu ikka viimasel ajal Eestis, enne tehti, ja alles siis mõeldi.

Tagasi üles