MARK GORTFELDER ⟩ Tänavu sünnib meil kõige vähem lapsi alates statistika algusest. Tõesti ei tasu muretseda?

Mark Gortfelder Foto: Erakogu

Demograafilise arengu kohta on ilmunud rida optimistlikke seisukohti. Optimistide argumendid aga ei ole veenvad, kirjutab Tallinna Ülikooli teadur Mark Gortfelder.

Sündide arv on viimaste aastatega langenud järsult. Kui veel 2018. aastal nägi Eestis ilmavalgust 14 367 last, siis käesoleval aastal langeb see ilmselt alla 10 000. Vaadates eestlastena registreeritud laste sünde, siis on vähenemine 10 630 sünnilt alla 8000. Mõlemas vaates saab see aasta olema väikseima sündide arvuga alates pideva statistika algusest 1919. aastal. Säärased suundumused on tõstatanud küsimuse, kuivõrd peaksime tuleviku pärast muretsema.

Oma mitmes artiklis ja intervjuus on pingeid maandanud statistik Ene-Margit Tiit ja Postimehe ajakirjanik Aimar Altosaar ning julgustanud vaatama tulevikku optimistlikult. Veel enam, nad on ka väitnud, et pessimism ise on meie probleemide alus ja nii laseme end ise «masendusspiraalis» demograafilisest vetsupotist alla. Ehk siis rahva hääbumise ohule tähelepanu juhtimine on kestlikkusele mitte kasulik, vaid kahjulik. Järgnevalt hindan kriitiliselt nende peamisi argumente, mis nad oma optimismi põhjustena välja toovad.