Aivar Reinap ⟩ Häbiga poeretked: süüdlane selgus!

Kui turvaväravad piiksuvad, tuuakse mõnikord inimene turvaruumi ning kontrollitakse skaneerijaga, kas piiksumiseks oli põhjust. Valehäiret näib põhjustavat ID-kaart. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

• Lugu poe häiresignaalist tekitas suure vastukaja.
• Kurja juur paistab olevat ID-kaart.
• Lahendusi valehäire kaotamiseks alles otsitakse.

Nii palju tagasisidet pole ükski lugu mulle ammu toonud. Minu kommentaar oli poodides häiresignaali andvatest väravatest, mida rahakotis peituvad kliendi- ja muud kaardid tekitasid, kirjutab peatoimetaja asetäitja Aivar Reinap päevakommentaaris.

Esimese tagasiside lainena tõusid esile inimesed, kes mind «lambaks» pidasid – nad väitsid, et ma võiks oma rahakotist üles otsida turvariba, mida kallimatele kaupadele lisatakse. Kui ma püüdsin siis omalt poolt vahele öelda, et rahakott on vana ja turvaribad ei ole probleem, siis ega mind usutud.

Osa lugejaid leidis, et ainult vanamoodsad inimesed käivad veel rahakoti ja kliendikaartidega poes, ja miks ma ei pane kogu seda värki oma mobiiltelefoni äppidena. Äpid ju ei pane turvaväravaid tööle ehk põhjus on ikkagi minus?! Samas kõiki kaarte pole võimalik äppides kasutada ehk see ei lahenda probleemi. Mul on mitmed kaardid mobiilis, aga rahakott piiksub endiselt.

Kritiseerimise kõrval hakati ka lahendusi pakkuma ehk ostku ma näiteks elektromagnetkiirgust piiravad kotikesed oma kaartidele ja probleemid kaovad. Aga see ei saa ju olla lahendus äkitselt ilmnenud probleemile, mis paljusid inimesi puudutab!

Peale kriitikalainet leidus ka suhteliselt palju inimesi, kes kinnitasid, et ka neil on viimasel ajal tekkinud sarnane probleem, ja kiitsid teema algatamise eest.

Kui võtsin ID-kaardi rahakotist välja, siis häiresignaal tõesti kadus. Tegime veel mitu korda erinevaid eksperimente, kuid alati osutus süüdlaseks ID-kaart.

Pärast kommentaari avaldamist Laagri Rimi poodi sattudes märkasin kohe, kuidas üks paar turvaväravatesse n-ö kinni jäi ja keda siis turvamees tormas rahustama. Selgus, et probleem oli ka neil rahakotis. Kui ise lõpetasin ostmise ja taas turvaväravates signaali sain, siis tõttas ka minu juurde abivalmis turvamees, kaasas vastav aparaat, küsimusega, et kas ma tahan turvaväravas tekkiva häiresignaali põhjust teada? Muidugi tahtsin!

Esimene küsimus oli, et kas mul on uus Coopi kaart? Ei olnud. Aga ID-kaart? See oli küll. Kui võtsin ID-kaardi rahakotist välja, siis häiresignaal tõesti kadus. Tegime veel mitu korda erinevaid eksperimente, kuid alati osutus süüdlaseks ID-kaart. Turvamehe sõnul tekitab ID-kaart koos teiste kaartide magnetribadega vastava signaali. Lahkusin poest õnnelikuna, et probleemide põhjus õnnestus tuvastada.

Järgmisel päeval saatsin kirja politsei- ja piirivalveametile (PPA), kelle vastutusalas ID-kaardid on, et kas nad on ID-kaartidega kaasnevast probleemist teadlikud ning plaanivad selles osas midagi ette võtta? Mõne aja pärast tuligi vastus, et «PPA poole pöörduvad aeg-ajalt inimesed, kes annavad teada, et nende ID-kaart paneb poodides turvaväravad piiksuma. Tõenäoliselt tekitab kaardi sellist käitumist kontaktivaba kiip koosmõjus mõne teise kontaktivaba kaardiga. Piiksumise vastu võib aidata see, kui kaartide asukohti veidi rahakoti vahel muuta.»

Ehk probleem on teada, aga selle kohta hoiatust ja kaartide tehnoloogia muutmisel lahendust praegu pole. Nii piiksuvad turvaväravad endiselt edasi ja uued ID-kaartide saajad langevad teadmatuses järjepidevalt häbistavatel poeskäikudel turvaväravate võrku.