Mart Rannut ⟩ Võimalik vaid Ida-Virus: haritud õndsas ükskõiksuses

Keeleteadlane Mart Rannut (Isamaa). Foto: Erakogu

Tartu Ülikooli Narva kolledžis lõppes uute tudengite vastuvõtt, mille muljetest koorub välja nii tulevaste eesti keele kui teise keele õpetajate kultuurikiht ja maailmapilt. Kuigi suur osa neist tuleb otse koolipingist, on märkimisväärne osa ka riigiametnikke, medõdesid ja insenere, kelle jaoks õpetajakutse on ihaldusväärseks muutunud, kirjutab keeleteadlane Mart Rannut (Isamaa).

Üle poole neist on vene emakeelega, põhiliselt Narvast ja mujalt Ida-Virumaalt, kuigi eesti emakeelega sisseastujate osakaal pidevalt suureneb. Samas on venekeelsete keeleoskus läinud oluliselt paremaks — enamik laseb jutul voolata, mis sest, et tüüpvigu tehakse rohkesti. Sisuliselt on aga kultuuripiir nende kahe rühma vahel siiani märkimisväärne.

Tutvustangi seda teist ning kaasuvaid kultuuriarusaamu. Alljärgnev ei ürita olla eksamivestluste neutraalne ja korrektne analüüs, vaid vastupidi, otsisin välja tavavastustest eenduvat ja ehk eestlase jaoks ka lustlikku. See on niinimetatud loomaaia paradoks: põnev eksootika on teisel pool tara, ükskõik, kummalt poolt vaadata.