TIIT LAND Matemaatikat on vaja üha rohkem, meie oskame seda aga aina vähem (13)

Tiit Land
, TalTechi rektor
Copy
Matemaatika eksam.
Matemaatika eksam. Foto: Tairo Lutter

Me teame hästi, kui olulise eelise annavad oskajale võõrkeeled. Õnneks saavad Eesti noored sellega suurepäraselt hakkama. Samas jääb koolis tihtilugu üks keel vajaliku tähelepanuta. Matemaatikat, universaalset keelt, mis ühendab teadusi, millel on tulevikku vaadates üha kaalukam roll, oskame me gümnaasiumi lõpus järjest kehvemini, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land.

Möödunud nädalal avaldati riigieksamite keskmised tulemused, mis tõi esile meie haridussüsteemi ühe peamise kitsaskoha: puuduliku matemaatikaoskuse. Sel aastal oli kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus 39,6 punkti ja laia keskmine tulemus 52,8 punkti. Kui eksamite eest pandaks hindeid, vastaksid tulemused hinnetele 2 ja 3. Kui kitsa matemaatika eksami keskmine tulemus võrreldes eelmise aastaga kuue punkti võrra kasvas, siis laia oma langes 6,8 punkti. Mida need numbrid aga meile täpsemalt näitavad?

Esmalt tuleks vaadata asjaolu, et äsjalõppenud õppaastal õppis 70 protsenti gümnasistidest laia ja 30 protsenti kitsa matemaatika õppekaval. Laia matemaatika eksamit sooritas 55 protsenti ja kitsa matemaatika eksamit 45 protsenti abiturientidest. Seega ligi viiendik laial õppekaval õppinutest suundub tegema kitsast eksamit. Miks ei vali kõik laial õppekaval õppivad noored aga enda õppekavale vastavat eksamit? Seda kõike peaks põhjalikumalt uurima, kuid võimalikke põhjuseid saab ka oletada: äkki tundub laia matemaatika eksam õpilastele liialt raske ja neil on hirm põrumise ees või tunnevad noored, et neil ei lähe seda ülikooli sisseastumisel vaja. Kusjuures tuleb mainida, et eksam loetakse sooritatuks siis, kui õpilane on saanud vähemalt ühe punkti.

Tagasi üles