Mida vastab RB Estonia? Süüdistades sõnumitoojat: riigikontroll pole tundnud huvi sisuliste tegevuste vastu, nende andmed ja ehituse maksumuse võrdlusbaas on vananenud ning et riigikontroll keskendub oma aruandes üksnes projekti kuludele ega kajasta projektiga kaasnevat otsest ja sotsiaalmajanduslikku kasu ühiskonnale tervikuna.
Tõlgime jutu lugejale arusaadavamaks: tõepoolest, raudtee ei pruugi olla kasumlik, kuid temast on inimestele lihtsalt niipalju kasu, et see kaudsel moel korvab kahjumi.
Läinud nädala reedel avaldas Postimees Tartu Ülikooli emeriitprofessori Ene-Margit Tiidu arvamusloo RBst, kus autor arvutas teadaolevate andmete põhjal, kuidas võiks sotsiaalmajanduslik kasu suhestuda raudtee maksumusse, ning jõudis järeldusele, et iga kiirraudtee abil võidetud tunni maksumus on reisijale sada eurot. Kuna ilmselgelt keegi nii kallist piletit osta ei taha, peame selle sotsiaalmajandusliku kasu kinni maksma maksumaksjatena ühiselt.
Kogu projekt tuleb uuesti pulkadeks võtta ning vastata ammendavalt küsimustele ehituse maksumuse ja ülalpidamise kulude kohta.
Tuleme jutu alguse juurde tagasi. Riigikontroll on teinud seda, mida ta peabki tegema – vaadanud rahanumbreid. Olukord paistab välja halb. Postimees on seisukohal, et me ei tohi riigikontrolli välja toodud probleemidest mööda vaadata. Kogu projekt tuleb uuesti pulkadeks võtta ning vastata ammendavalt järgnevale kolmele küsimusele: 1. Kui palju praeguse teadmise põhjal võib Rail Balticu ehitamine maksta? 2. Kui palju maksab sellest Euroopa Liit ning kui palju peame praeguses keerulises majandusolukorras ise raha leidma? 3. Kui palju hakkab maksma Rail Balticu ülalpidamine – milline on kahjum ning kes selle hüvitab?
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
/nginx/o/2024/06/13/16147090t1h49fc.jpg)