HEIDO VITSUR ⟩ Raha pole rahvuse püsimisel sugugi vähetähtis

Noor ema lapsevankriga. Foto: Madis Veltman

Majandusteadlane Heido Vitsur ei jaga TÜ emeriitprofessori ja statistiku Ene-Margit Tiidu optimismi, et eestlaste hulka aitab üleval hoida see, et muulaste puhul on täheldatud tendentsi hakata eestlaseks. Olukord võib olla Vitsuri sõnul hullem, kui me teadvustame – kuna demograafilises käitumises mängivad ühelt poolt rolli lääne arenenud riikide üldised arengud, teiselt poolt aga geopoliitiline keskkond, mis on igas suhtes kõhedust tekitavaks muutunud.

Kõigepealt tänan Ene-Margit Tiitu selgituste ja andmete eest. Ilma nendeta pidin oletama, millele selline optimism on läbi möödunud kolmekümne aasta tuginenud. Leidsin artiklist enda jaoks isegi üllatuse. Ma ei oleks osanud arvatagi, et eestlaste arv on rahvuse vahetamise tulemusel nii palju kasvanud. Paraku see teadmine ei vähendanud, vaid pigem suurendas minu muret.

Iseenesest on fakt, et eestlaste arv oli rahvuse vahetamise tõttu viimase kümne aasta jooksul 14 300 võrra suurenenud, täiesti positiivne. Kuid samas tuleb siit välja esimene põhjus, miks meie hinnangud praegusele olukorrale ja võimalikule tulevikule on nii erinevad.