Oleme Eestis olukorras, kus suletud koolide asemele hakkavad vanemad looma ise erakoole. Kas see on haridusmaasikule hea või halb, seda vastust mul täna ei ole, aga kindlasti toob see kaasa nii uued võimalused kui ka probleemid, kirjutab kolme lapse isa ja Lilleoru põhikooli üks asutajatest Ingvar Villido.
INGVAR VILLIDO ⟩ Maakoolide sulgemine paneb lapsevanemad vaatama erakoolide poole (4)
Eesti üldhariduskoolidest on täna ca 10 protsenti erakoolid. See number on sarnane Soomega, kus 2022. aastal oli Euroopa Komisjoni andmetel erakätes põhikoole 3 protsenti ja gümnaasiume 9 protsenti. Kuigi Eesti 2023–2035 hariduse arengukavasse on sisse kirjutatud, et haridusse on vaja tuua rohkem personaalsust, on koolide liitmisega mindud hoopis vastupidises suunas. Suurte klasside ja paljude ühise juhtimise alla viidud asutuste näol jääb personaalsust vähemaks, mis on pannud ärksamad lapsevanemad ise otsima alternatiive mitmekesisema, rohkem laste individuaalseid omadusi hindava ja kogukonnatunnet pakkuva õpikeskkonna leidmiseks.
Ka president Alar Karis märkis oma aastapäeva kõnes, et me ei tohiks sulgeda ühtegi kooli ainuüksi tema suuruse tõttu või selleks, et hoida kokku raha. «Ka mõni väike kool võib olla elujõuline, kui suudab meelitada sinnakanti noori peresid ja õpetajaid või hoiab selle kogukonna eripära.»