Alates sügisest peavad hakkama eesti keeles õppima kõik 1. ja 4. klasside õpilased ja kõik lasteaialapsed. See on kindlasti suur väljakutse, aga ka võimalus laste edasist tulevikku silmas pidades. Hoopis teine teema on aga erivajadusega muu emakeelega lapsed, kelle edasise õppe osas on jätkuvalt palju küsimusi, aga vähe vastuseid, kirjutab Tallinna Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Kairet Remmak-Grassmann (KE).
Kairet Remmak-Grassmann ⟩ Erivajadusega lapsed vajavad eestikeelsele õppele üleminekul paindlikumat lähenemist
Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et muus keeles võivad kooli otsusel edasi õppida praeguste vene õppekeelega koolide toimetuleku- ja hooldusõppel olevad õpilased. Kuid murekoht on siiski ka intellektipuudega õpilased, kes õpivad lihtsustatud õppekaval. Nimelt praegu kehtiva õppekava alusel hakkavad need lapsed võõrkeelt (eesti keel teise keelena) õppima väga väikeses mahus alates 3. klassist, kuna kõigepealt on vajalik omandada mingidki teadmised emakeeles. Ja muud võõrkeelt nad üldse ei õpigi põhikooli lõpuni. Nüüd aga peavad need lapsed võrdselt tavaklasside lastega alustama õpet kohe 100 protsenti eesti keeles. Küsimus on, kuidas nad peaksid sellega toime tulema? Samuti on riiklikul õppekaval õppivaid raskete psüühikahäiretega õpilasi, kelle puhul selline järsk muutus tekitab kindlasti probleeme.