Kairet Remmak-Grassmann ⟩ Erivajadusega lapsed vajavad eestikeelsele õppele üleminekul paindlikumat lähenemist

Kairet Remmak-Grassmann Foto: Konstantin Sednev / Postimees

Alates sügisest peavad hakkama eesti keeles õppima kõik 1. ja 4. klasside õpilased ja kõik lasteaialapsed. See on kindlasti suur väljakutse, aga ka võimalus laste edasist tulevikku silmas pidades. Hoopis teine teema on aga erivajadusega muu emakeelega lapsed, kelle edasise õppe osas on jätkuvalt palju küsimusi, aga vähe vastuseid, kirjutab Tallinna Linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Kairet Remmak-Grassmann (KE).

Põhikooli- ja gümnaasiumiseadus sätestab, et muus keeles võivad kooli otsusel edasi õppida praeguste vene õppekeelega koolide toimetuleku- ja hooldusõppel olevad õpilased. Kuid murekoht on siiski ka intellektipuudega õpilased, kes õpivad lihtsustatud õppekaval. Nimelt praegu kehtiva õppekava alusel hakkavad need lapsed võõrkeelt (eesti keel teise keelena) õppima väga väikeses mahus alates 3. klassist, kuna kõigepealt on vajalik omandada mingidki teadmised emakeeles. Ja muud võõrkeelt nad üldse ei õpigi põhikooli lõpuni. Nüüd aga peavad need lapsed võrdselt tavaklasside lastega alustama õpet kohe 100 protsenti eesti keeles. Küsimus on, kuidas nad peaksid sellega toime tulema? Samuti on riiklikul õppekaval õppivaid raskete psüühikahäiretega õpilasi, kelle puhul selline järsk muutus tekitab kindlasti probleeme.

Veel suurem mure on erivajadusega muukeelsete lasteaialastega. Nimelt ei ole neile ette nähtud isegi neid erisusi, mis on koolis intellektipuudega õpilastel, vaid kõik lapsed peavad alustama sügisest 100 protsenti õpet eesti keeles. Kuidas see on võimalik nt mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega laste või raske kõnepuudega laste puhul? Ja kui neil lastel on koolis võimalik edasi õppida vene keeles, miks neil ei ole sellist erisuse võimalust lasteaias? Riigi koostatud dokumentides oli algselt kirjas, et erisusi saavad nende laste puhul teha nii koolid kui ka lasteaiad, õigusaktides aga seda sätestatud ei ole.