ANDREI KUZITŠKIN ⟩ Lõimumine on vale eesmärk. Eesti ühiskond vajab üksteisemõistmist, usaldust ja koostööd

Kolumnist Andrei Kuzitškin. Foto: Mihkel Maripuu

Teen ettepaneku vaadata üle lõimumisstrateegia kui illusoorne ja reaalse eluga halvasti seotud projekt, kirjutab kolumnist Andrei Kuzitškin.

Värske sotsioloogilise uuringu tulemusi eesti enamuse ja venekeelse vähemuse poliitiliste eelistuste ja elusuundumuste kohta kommenteeritakse ja tõlgendatakse Eestis laialdaselt. Tartu teadlased on taas kord kinnitanud, et Eesti vene kogukond ei ole koostiselt ühtlane ja suhtub teisiti kui eestlased hariduse üleviimisse eesti õppekeelele ning valmisolekusse Eestit Venemaa agressiooni eest kaitsta. Arvan, et need tulemused ei üllatanud kedagi. Kuid isiklikult pean üllatavaks, et Eesti riik kasutab sedalaadi uuringuid vahendina lõimumisprotsesside ulatuse ja edukuse mõõtmiseks. Olen veendunud, et venelaste ja eestlaste ühtseks riigiks lõimimine on kimäär ja valesti mõistetud eesmärk. Püüan selgitada, miks.

Mõned kommentaatorid on juba märkinud, et lõimumine ehk integratsioon on kahesuunaline protsess. See on täiesti õige märkus! Kui vaatame selgitavatest sõnaraamatutest, mida «integratsioon» tähendab, siis saame teada, et niimoodi nimetatakse eri osade ühendamist ühtseks tervikuks. Kui rääkida riigistruktuurist, siis tähendab see föderatsiooni (USA, Venemaa, India, Belgia, Saksamaa, Hispaania) või konföderatsiooni (Šveits), kus eri keelte ja kultuuride kandjad elavad pikka aega samal territooriumil ja loovad keskvalitsusega ühtse riigi. Seejuures on riigisisestel haldusterritoriaalsetel üksustel laialdane autonoomia, oma põhiseadus ja mitu riigikeelt. Kas jutt käib ka Eestis vene autonoomia loomisest? Ma olen kindel, et mitte! Varem polnud see lihtsalt kohane, kuid nüüd on see kriitiliselt ohtlik, arvestades Kremli poliitikat, mille eesmärk on võtta kaitse alla mitte ainult Venemaa kodanikke, vaid ka kõiki välismaa vene diasporaasid.