MATTIAS JÕESAAR ⟩ Pensioniiga tuleb tõsta juba lähema aastakümne jooksul

Hoiupõrsas ja mündid. Foto: Urmas Luik

LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur kirjeldas oma arvamusloos (Postimees 8. veebruar 2024) pikaajalisi probleeme, mis on seotud teise pensionisambaga. Pensionisüsteemi põhiküsimus seisneb aga inimressurssides, mitte niivõrd rahas. Rahvastikuprognoose vaadates tuleks ennekõike suunata tähelepanu sündimuse kasvu toetavatesse meetmetesse, mitte pensionite asendusmäära kasvatamisse. Samuti tuleb mõelda pensioniea pikendamisele ja tervisekäitumise parandamisele. Omavastutus elukaare eest on palju enamat kui lihtsalt rahakogumine.

Heido Vitsur kirjeldab oma artiklis, kuidas Eesti kiire palgakasvu tingimustes on teise samba süsteem olnud pehmelt öeldes ebatõhus, ent see ei tähenda kogumissüsteemi läbikukkumist. Ta väidab, et meie kasvutempo aeglustub sarnaseks Skandinaavia naabritega, mistõttu on võimalus, et tulevikus hakkab pensionifondide tootlus palgakasvu ületama. Elame-näeme.

Seetõttu peab Vitsur kogumispensioni süsteemi koos kõigi oma vigadega ning sotsiaalmaksu ja tööandjapensioniga endiselt tuleviku pensionisüsteemi oluliseks osaks. Selle mõttekäigu järgi peaks need kolm pensioni põhisammast võimaldama tõsta pensioni asendusmäära tulevikus 50–60 protsendini.