Juhtkiri ⟩ Närvide mäng: kelle kannatus katkeb?

Päeva karikatuur, 29. jaanuar. Illustratsioon: Urmas Nemvalts

• Streigi kestus on üks asi.
• Teine on selles osalejate arv.

Eesti õpetajate esmaspäeval alanud tähtajatu üldstreigi kätte jõudev teine nädal näitab, kui palju auru streigis veel on.

Streik on läbi aegade olnud vastupidavusala. Kaotab see, kellel kannatus esimesena katkeb. Kaja Kallase valitsus – või vähemalt selle reformierakondlastest osa – paistab lootvat, et streikivatel õpetajatel saab kannatus esimesena otsa. Vaadates streigi esimest nädalat tekib kahjuks kahtlus, et nii võib see minnagi.

Streik algas nõudmisest, et õpetajate alampalk tõuseks tänavu vähemalt viis protsenti ja riik alustaks läbirääkimisi kollektiivlepingu sõlmimiseks, millega palk tõuseks 2027. aastaks 120 protsendini Eesti keskmisest palgast, nagu on lubatud koalitsioonilepingus. Valitsus ja koalitsiooninõukogu arutavad ja arutavad, aga ei suuda selleks vajaliku raha eraldamises kokku leppida.

Streik on küll kuulutatud välja tähtajatult, kuid Eesti Haridustöötajate Liidu (EHL) juht Reemo Voltri ei uskunud enne selle algust Postimehele antud intervjuus, et see üle kuu kestaks. Ta nentis, et kui kuu aega streikida, siis läheb õpetamata osa läheb väga mahukaks ja tööseisak tuleb juba õpetajate missioonitundest katkestada.

Streigi kestus on üks asi, teine aga see, kui palju inimesi selles osaleb. Eestis on umbes 17 000 üldhariduskooli õpetajat, kellest suurem osa esimesel nädalal rohkem või vähem streikis. Lisaks toimus sel nädalal lasteaedades ja kutsekoolides kolmepäevane toetusstreik.

Kui kuu aega streikida, siis läheb õpetamata osa läheb väga mahukaks ja tööseisak tuleb juba õpetajate missioonitundest katkestada.

Ent osa õpetajatest streikis vaid ühe päeva – mõni ei tahtnudki rohkem, mõnel on selline ametiühing, kes rohkem ei streigi. Voltri ise lõi kaasa ainult kolmepäevasel toetusstreigil, sest tema ametiühingul on kollektiivlepe olemas. Näiteks Narvas streikis aga kolm munitsipaalkoolide ja lasteaedade õpetajat – kokku on neid linnas umbes 700.

Suuresti on seegi seotud palgaga. EHL maksab oma streigifondist toetuseks vaid osa palgast ja sedagi mitte kõigile. Teadmata arv omavalitsusi on samuti lubanud maksta osa palgast, mõni rohkem, mõni vähem. Puudub selgus, kas saamata töötasu makstakse tagantjärele, kui streigi tõttu ärajäänud tunnid hiljem toimuvad. Mõnigi õpetaja arvutab oma streigis osalemise välja selle järgi, kas ja kui palju ta palgas kaotada võib.

Algav teine nädal näitab, kui palju auru streigis on. Kuid ka seda, kas valitsuse lõhed süvenevad. Reformierakonna koalitsioonikaaslased on vihjanud, et streigi jätkudes ei pruugi valitsus püsida – eks nemadki tahavad näidata, et neile ei meeldi nii ebapopulaarset mängu kaasa teha.

Õpetajatele lahkelt lubadusi jaganud koalitsiooni juhtiv peaminister aga püüab samal ajal avalikkuse tähelepanu streigilt kõrvale suunata sellega, et jonnib presidendiga.