MARKO ZANEV ⟩ Hariduskriis lööb ka kõrgharidust

Taru ülikooli Narva kolledž. Foto: Ilja Smirnov / Põhjarannik

Jaanuarikuu viimasele täisnädalale planeeritud õpetajate streik ei tule enam kellelegi üllatusena. Õpetajate järelkasvu ja töökoormuse üle on ajakirjanduses pikalt diskuteeritud, ent probleemid on jätkuvalt lahenduseta, kirjutab Marko Zanev, TÜ nooremteadur ja Kaarli kooli õpetaja.

Kuigi õpetajate eestkõnelejad on rõhutanud murede ulatuslikkust ning nende pakilise lahendamise vajadust, ei ole kriisi tõsidust valitsuse tasandil veel teadvustatud. Näib, et otsustajad ei ole mõistnud, et küsimuse all ei ole pelgalt õpetajate palgad – üldhariduse kvaliteet mõjutab otseselt meie kõrgharidust, majandust, teadust ja siitkaudu kogu ühiskonda.

Head tulemused PISA testides on kahtlemata Eesti hariduse edulugu. PISA 2022 haridusuuringu järgi on meie põhikooliõpilaste tulemused väga head. Paraku ilmneb tänavu avaldatud tulemustest selge langustrend meie õpilaste teadmistes. Arvestades õpetajate – ja eriti kvalifitseeritud õpetajate – puudust, on see tulemus igati ootuspärane. Pedagoogide ülekoormatus toob kaasa läbipõlemise. Väsinud või puuduliku kvalifikatsiooniga õpetaja läbi viidud tund ei suuda täita oma eesmärki ja õpilaste haridusse jäävad paratamatult lüngad.