:format(webp)/nginx/o/2017/09/25/7138985t1h830c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2024/01/04/15813696t1h19d9.jpg)
Naisi on sünnitama proovitud panna rahaga, varasema pensioni, süütunde tekitamise ja paljude muude faktoritega, kirjutab nelja lapse ema ja arst Karmen Koppel.
12. jaanuaril küsib Hillar Petersen Postimehe veebis, kuidas peatada rahvastikukadu?
Vähenev sündide arv ei ole ainult Eestis mureks. Suures osas maailmas langeb sündimuskordaja ehk keskmine sündide arv naise kohta. Viljakus on langenud keskmiselt viielt sünnilt naise kohta 1950. aastal 2,4 sünnini naise kohta 2023. aastal.
Ühelt poolt on muutus tingitud üha parematest ja ka paremini, sh varasemas eas kätte saadavatest rasedust ärahoidvatest vahenditest. Oma jälje jätab sündimusele maailma ebastabiilsus. Sõjad ja majandusmuutused loovad ebaturvalisust nii noores kui vanemas. Teisalt on aeg kasvatanud üksikindiviidi, eriti naiste oskust oma reproduktiivse elu üle otsustada.
Valed stiimulid
Naisi on sünnitama proovitud panna rahaga, varasema pensioni, süütunde tekitamise ja paljude muude faktoritega. Ometi oleme olukorras, kus iga mõne aja tagant võib taas kuulda üleskutset laste saamisele. Kõikide materiaalsete mõjutusmeetmete kõrval jääb tähelepanuta asjaolu, milline kuvand on tänases ühiskonnas üldse lapsevanemaks olemisel.
Viimaste aastate laste ja noorte vaimne kriis, aga ka õpetajate rahulolematuse valguses on üks enim hukkamõistetud ühiskonnagrupp just lapsevanemad. Ei ole ilmselt liialdus väita, et kui kedagi pole probleemides süüdistada, siis lapsevanemale saab ikka etteheiteid teha.
Lapsevanema ebapiisavusele on üles ehitatud suur osa pereteraapiast ja laste psühhoteraapiast. Vanemate tülikusele viitavad haridusest rääkides nii minister kui president. Lapsevanematel puudub ka just nende huve ja muresid kuuldavale toov esindusorganisatsioon. Sest kõigi huvi on ennekõike laps. Paratamatult tekib kriitiliselt mõtleva inimese peas muude teemade kõrval küsimus, kas ma tahan seda hukkamõistu taluda ja kuivõrd piisav ma lapsevanemana ühiskonna ootustele vastama olen?
Ometi me teame, et lapsevanemaks ei sünnita, vaid kasvatakse. Ka ei ole enamikul täiskasvanutest võimalik olla põhikohaga lapsevanem, vaid vanemaks ollakse oma igapäevase töö kõrvalt. Sest riigikassa tahab täitmist kasvõi selleks, et õpetajatele oleks rohkem palka maksta või riigikaitseks kulusid suurendada.
Vastusena hr. Petersoni üleskutsele eestlust päästma asuda teen ma ettepaneku väärtustada oluliselt enam lapsevanemaks olemist ja pöörata tähelepanu, milliseid arvamusi me lapsevanemate suunas ühiskonnas avalikult välja ütleme. Sest nagu õpetajaameti puhul järelkasvust rääkides, loob soodsamad tingimused ka laste sündimiseks lapsevanema rolli väärtustamine. Ja seda sagedamini kui vaid emade- või isadepäeval.