/nginx/o/2024/01/26/15851643t1h84bf.jpg)
/nginx/o/2024/01/13/15829105t1h61b2.jpg)
- Eestikeelse hariduse kohta ei suudetud aastaid midagi otsustada.
- Tallinn panustab tänavu selleks 8,8 miljonit eurot.
Enam kui 32 taasiseseisvuse aasta jooksul ei ole Eesti valitsused suutnud kokku leppida, kuidas korrastada Eesti haridussüsteemi nii, et see vastaks ühiskonna ootustele ja Eesti julgeoleku tagamise eeltingimustele, kirjutab linnavolikogu liige Kairet Remmak-Grassmann (Keskerakond).
Üks tähtsaimaid märksõnu on eestikeelsele õppele üleminek koolides ja lasteaedades, mis aitab ühiskonda lõimida palju paremini kui ükskõik kui nutikad sotsiaalkampaaniad.
Miks seda seni tehtud ei ole? See ei ole kindlasti Keskerakonna süü, et see seni tegemata on. Keskerakond istus aastaid opositsioonis (2007–2016) ning selle aja alguses viidi Tallinna kesklinnast ära pronkssõdur, kuid ei suudetud peaaegu mitte midagi otsustada, et eestikeelsele õppele üle minna, kuigi Eestit valitsesid enda meelest täielikult eestimeelsed jõud. Tagant järgi vaadates on läbikukkumine veelgi suurem, kui teame viimase kahe aasta veriseid sündmusi Ukrainas.
Tallinn panustab 2024. aastal eestikeelsele õppele üleminekuks 8,8 miljonit eurot. Linn on välja töötanud suuremahulise eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava, millega aidatakse nii pedagooge, lapsi kui ka nende perekondi. Riigis valitseb samal ajal suhtumine «tehtagu!» – aga kes peaks midagi tegema, mida tegema ja mille eest, ei tea mitte keegi.
450 haridustöötajat kaotab töö
Riik on tagaplaanile jätnud haridusliku erivajadusega lapsed, kellele erivajadusest tulenevalt on õpe niigi keeruline ja üleminekuetapis saab see olema veelgi keerulisem.
Eestikeelsele õppele ülemineku protsessis kaotab Tallinnas töö ligi 450 lasteaia- ja kooliõpetajat, kes uuest õppeaastast eesti lasteaeda ja kooli enam ei kvalifitseeru. Puuduvate õpetajate leidmiseks on Tallinn välja töötanud programmi «Spetsialistist õpetajaks», mis aitab kõrgharidust omavatel spetsialistidel, kes soovivad alustada tööd õpetajana, saada pedagoogilise ettevalmistuse.
Täielikule eestikeelsele haridusele üleminek on väljakutse, mille saavutamiseks on Tallinn, lisaks riiklikule eestikeelsele haridusele ülemineku tegevuskavale, plaaninud mitmeid täiendavaid tegevusmeetmeid.
Toetavate tegevuste hulgas on kooli- ja lasteaiaõpetajate keeleränne, millele kulub ligi 1,1 miljonit eurot. Didaktiliste ja keeleliste koolituste pakkumisele ja vahendamisele, lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikate õpetamisele on planeeritud üle poole miljoni euro.
Tallinnas oskavad tulevikus kõik eesti keelt
Pealinna õpetajad saavad kasutada keeleõppe äppi ning eestikeelsele õppele üleminevatele õpilastele ja lasteaialastele tehakse kättesaadavaks e-õppevara ja õppemängude keskkonnad.
Neljandate klasside õpilastele pakutakse õpiabi kogupäevakooli vormis, milleks kulub ligi 1,4 miljonit eurot. Koolidesse võimaldatakse täiendavaid abiõpetajaid, kelle tasustamiseks läheb ligi 1,7 miljoni eurot. Õpetajate värbamiseks pakub linn haridusasutustele keskset värbamistuge, milleks kulub ligi miljon eurot.
Tallinn plaanib täiendavalt motiveerida õpetajaid, tõstes kõikides munitsipaalkoolides klassijuhatajate tasu 200 euroni, sest just klassijuhatajad mängivad võtmerolli õpilaste murede lahendamisel ja lapsevanemate nõustamisel.
Ma olen kindel, et mõne aja pärast näeme ühiskonnas selle töö vilju. Tallinn on eestikeelsele haridusele üleminekul eesrindlane, mitte sabassörkija, nagu on püüdnud Mart Helme ja nii mõnedki teised poliitikud omakasupüüdlikult väita.