LIINA MAURER ⟩ Palgatõus üksinda ei lahenda haridussüsteemi probleeme

Novembris korraldasid õpetajad tunniajase hoiatusstreigi, fotol streigivad Valga pedagoogid. Kui palgatõusus enne kokkuleppele ei jõuta, tuleb jaanuaris pikem tööseisak. Foto: Arvo Meeks

Nüüdisajal ei tähenda kool enam 30 õpilasega klassiruumi, mille ees on tahvel ja tahvli ees monoloogi pidav õpetaja. Õpetaja palgaarvestus ei vasta muutunud tööülesannetele, kirjutab pedagoog Liina Maurer (Parempoolsed).

Eesti Haridustöötajate Liit (EHL) ootab valitsuselt õpetajate palgatõusu ja kollektiivlepingut, mis on olemuselt kokkulepe töötajate ja tööandja vahel täpsustamaks palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi. Kuid just viimane on jäänud lahti selgitamata ja vajab analüüsimist. Õpetajad olid nõus väiksema palgatõusuga sel aastal, kui lepingusse pannakse kirja palgatõus ka järgnevatel aastatel kas 120 protsendini riigi keskmisest või rohkem – eesmärgid pole täpselt sõnastatud.

Õpetajate streigi nõrkus on teadmatus, mis on selle oodatav tulemus. EHL selgitab oma kodulehel, et õpetajate palk peab olema stabiilselt konkurentsivõimeline ja tagatud kollektiivlepinguga, siis avaneb võimalus keskenduda ka muudele põletavatele probleemidele haridusmaastikul.